“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Vanalinnamaja peitis arvukalt saladusi (0)
09. märts 2009
Suur-Karja 2 omanikfirma Versio Kinnisvara esindaja Martti Pajula näitab krohvikihi alt välja tulnud üliharuldasi seinamaalingud 17. sajandi lõpust, mis jäljendavad pitsidega drapeeringut. Maalitud on ka talalagi.

Kõige paremini restaureeritud vanalinnamajast tuli tööde käigus välja Tallinna suurim säilinud mantelahi, salapärane ruum ja keskaegne kaev.

 

Eelmisel nädalal andis linn üle preemiad ja tänukirjad parimate 2008. aastal restaureeritud mälestiste ja keskkonda sobivate uusehitiste eest.

Parimaks restaureeritud hooneks vanalinnas ja 25 000 krooni vääriliseks tunnistas linn maja aadressil Suur-Karja 2. «See on vanalinna kandidaatidest kõige tähelepanelikumalt ja terviklikumalt renoveeritud maja,» ütles kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Liina Jänes. «Renoveeritud on kogu hoone, nii väljast kui ka seest. Esitletud on kõik ajastud, mis see maja on üle elanud.»

Nii saabki Suur-Karja 2 hoones näha keskaegset mantelkorstent, barokseid seinamaalinguid, maalingutega talalage ja aknasambaid ning klassitsistliku
stukkdekooriga lagesid. Kasutusele on võetud ka pööningukorrus.

Maja omanikfirma Versio Kinnisvara esindaja Martti Pajula sõnul olid ettevõtte töötajad hingega maja restaureerimise kallal. «See on missioonitundest tehtud töö, sest mis majanduslikku tulu vanade palkide väljapuhastamine praeguses majandusolukorras ikka toob?» lisas Pajula.

Ringkäigud selgitavad parima

Pajula tõdes, et selliseid suuri terviklikke kinnistuid pole vanalinna enam jäänud. «See on väärtus omaette, mujal on kõik enamasti tükeldatud,» rääkis ta. «Nõukogude ajal olid majas päris jubedad kitsukesed ruumid. Puhastasime hoone seest ära, tööde käigus tuli muu hulgas välja vist Tallinna suurim säilinud mantelahi.» Läbi kõigi korruste ulatuv mantel-
ahi on alumises otsas 3X3 meetri suurune.

«Keldris tuli seina tagant välja üks lisaruum, mille olemasolust polnud kellelgi aimu,» lisas firma omanik Anti Kalk. «Väga unikaalne on ka keldris säilinud kaev, millest ammutati maja tarbevett. Kaevurakked olid väga hästi säilinud, sest pinnases ei pääsenud neile õhk ligi. Rakked on nüüd konserveeritud ja tulevased restoranikülastajad võivad neid näha.»

Restaureerimise käigus tuli ehitajatel ületada mitmeid takistusi. «Kuna maja mõned osad olid varisemisohtlikud, polnud enne restaureerimist põhjalikest ehitustöödest pääsu. Nõukogude ajal oli osa majast kasutusel meditsiinilaborina. Pidevad ümberehitused, läbi talalagede paigaldatud kaubalift, laboriaurud ja niiskus olid hoonet tugevalt kahjustanud,» rääkis Kalk. «Vahel ei vasta paljud vanad detailid tänapäeva tuleohutus- või sanitaarnõuetele ja neid ei saa ehedalt taastada. Nii tulebki sajandivanusele nö ohuallikale lisada nüüdisaegne ohtu kõrvaldav seadeldis või materjal.»

Kipsplaadi aeg möödas

Kalki sõnul oskab inimene, kes väärtustab sajandeid tagasi loodut, eristada ka tänapäeva inimtegevusest väärtuslikumat osa. «Nii leiab ta ka meid ümbritsevast üles selle, mida edaspidi kestvalt hinnatakse,» lisas ta.

Pajula nentis, et Tallinna muinsuskaitse on tasemel, nii et metallust või kipsplaati vanalinnamajja naljalt ei pane.

Hoolsamini taastatud ehitismälestiste leidmiseks käisid kultuuriväärtuste spetsialistid ringi terves Tallinnas. Seekord selgitati välja ka parim uusehitis, alati sellist auhinda välja ei anta.

«Vahel lihtsalt pole, mida auhinnata,» selgitas kultuuriväärtuste ameti peaspetsialist Jänes. «Rotermanni kvartali uus jahuladu on aga kontorihoone, mis sobib väga hästi vana jahulao kõrvale, mitte ei kipu seal domineerima. Pealegi tegid omanikud ka vana jahulao korda.»

Linn valis parimad aasta jooksul restaureeritud majad juba seitsmendat korda. «Restaureerimine on vaevanõudev tegevus ja inimesi, kes selle ette võtnud, tuleb tunnustada,» lausus Jänes. «Tahame neid tänada ja teistele eeskujuks seada.»

Kõige rohkem kandidaate ja ka laureaate leiti Põhja-Tallinnast. Aktiivselt on maju taastama asunud korteriühistud, kus omanikud tegutsevad üheskoos ja võtavad ette hoone tervikuna. «Inimeste teadlikkus kasvab,» nentis Jänes. «Teavet, kuidas oma kodu õigesti korda teha, saavad nad muu hulgas meediast. Alati polegi restaureerimine väga kallis, ja vahel kipuvad inimesed koguni üle pingutama.»

Jaotamisele 100 000 krooni

• Konkurss tunnustab omanikke, arhitekte ja arendajaid, kelle töö tõttu tuleb igal aastal linna juurde kaunilt restaureeritud maju, ilusaid värvilahendusi ja uushooneid, mis tõesti ajaloolist keskkonda väärtustavad. Jagamisele läks seekord 100 000 krooni suurune preemiafond.

• Parimaks restaureeritud hooneks väljaspool vanalinna osutus Süda 8, parimaks restaureeritud majaks miljööalal Sügise 6.

• Eeskujulikult olid miljööalal taastatud ka Kopli 11a ja Kopli 24.

• Parimaks restaureeritud ajalooliseks hooneks väljaspool miljööala tunnistati Hariduse 11 hoone.

• Sobivaimaks uushooneks ajaloolises ümbruses osutus Rotermanni 8 asuv uus jahuladu, mille kavandas arhitekt Hanno Grossschmidt.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.