"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Lasteaednikud saavad palgarahaks veel 27 miljonit (0)
16. märts 2009

Kuigi riik jättis lasteaiad ilma 47 miljonist kroonist, sundides nad niiviisi säästurežiimile, suudab Tallinn lasteaiaõpetajatele kindlustada palgatõusu või vähemalt palgataseme püsimise, samuti ei kannata laste turvalisus ega heaolu.

 

Tallinn on üks väheseid omavalitsusi, kes on võrdsustanud lasteaiaõpetajate palga kooliõpetajate omaga. Kuna õpetajate palku tõsteti 2009. aastal 4%võrra , tõstis Tallinn 1. jaanuarist sama palju ka lasteaiaõpetajate palka, eraldades selleks 20,6 miljonit krooni. Sel nädalal eraldab Tallinn lasteaednike palkadeks veel 27 miljonit.

Küll aga oli lasteaedade juhatajatel eelmisel kahel nädalal kõva pähkel pureda, et leida kokkuhoiukohti lasteaia muust tegevusest, sest riik jättis sel aastal Tallinna lasteaiad ilma 47,6 miljonist kroonist.

«Kärpida ei tohi teenuse kvaliteedi arvelt, samuti ei saa järele anda tervisekaitsenõuetes,» märgib Leini Jürisaar haridusametist. «Ka laste arengut toetavad tegevused peavad olema lasteaias jätkuvalt tagatud.»

Lasteaedade lahtiolekuaeg jääb samuti samaks – kella seitsmest hommikul seitsmeni õhtul. Kui osas rühmades tööaega lühendatakse, peab igas lasteaias olema vähemalt üks valverühm.

Suitsupääsupesa lasteaia juhataja Triin Andreas ütleb, et nemad valverühma süsteemile üleminekut veel ei kaalu, kuigi sellelgi on omad plussid. «Kui üksi rühma jäänud laps kipub peaasjalikult ema ootama, siis ühte rühma hilisema peale jäänud kümnel lapsel on koos palju lõbusam,» mainib ta.

Remont peab ootama

Samuti peab edaspidigi olema lasteaedades tagatud hügieeninõuete täitmine. «Koolieelse lasteasutuse tervisekaitsenõudeid eirata ei tohi: lasteaed peab olema puhas ja koristatud, voodipesu tuleb vahetada vähemalt kaks korda kuus, pesemisvõimalused ja tualettpaberi olemasolu on elementaarsed,» nendib Jürisaar.

Et riik ei andnud lasteaedade toetamiseks oma eelarvest tänavu sentigi, on Tallinna lasteaiad teatud kärpekohad oma tegevuses siiski juba välja selgitanud. Peamiselt hoitakse kokku inventari soetamise, remondi jt majanduskulude pealt.

Nõmmekannikese lasteaia juhataja Tiiu Jõeväli sõnul lükkusid nende lasteaias edasi suuremahulised remonditööd ja ka jooksvaid kulutusi jälgitakse kriitilisemalt kui varem. «Tööaeg, õpetajate töökoormused ja palk pole aga eelarvemuudatuste tõttu küll vähenenud ega muutunud,» lisab Jõeväli. «Ka lastele ja lapsevanematele pole meiepoolses teenuse pakkumises seetõttu midagi muutunud.»

Kohatasu ei tõsteta

Andrease sõnul ei kahanda eelarve mõningane vähenemine nende teenuse kvaliteeti ega too lastevanematele kaasa täiendavaid kohustusi. «Pidime hoidma aasta eelarvest kokku 330 400 krooni ja nii tuligi kaaluda, milliseid toiminguid või oste on võimalik põhitegevust kahjustamata ära jätta. Meie toimetuleku võti peitub tegelikult aastas 2003, kui alustasime oma majasisese tegevuse ümberhindamisest ja ametikohtade kaardistamisest. Kui 2003. aastal oli meil tööl 12 põhitegevusega mitteseotud töötajat – valvurid, remonditöölised, pesupesija jt –, siis tänaseks on jäänud vaid majahoidja ja kokk. Näiteks miinimumpalgaga pesumasinistile kulub aastas umbes 70 000 krooni, millele lisandub vee ja vahendite kulu, pesupesemise teenuse eest tasusime aga 2008. aastal kokku 7500 krooni.»

Läbimõeldud tööjaotuse ja majanduskulude optimeerimisega on Suitsupääsupesa lasteaias suudetud igal aastal suunata lasteaia arendustegevusse keskeltläbi 18% eelarvemahust. «Seega puudutab praegune eelarvemuudatus meil vaid inventari soetamise ja renoveerimistööde edasilükkamist, vähendati ka lisatasudele ja preemiatele kulutatavat ressurssi,» räägib Andreas. «Kellegi põhipalka ega koormust aga ei vähendatud, samuti tuleb lubatud palgatõus õpetajatele.»

Ka Tallinna haridusameti juhataja Andres Pajula kinnitab, et amet pole õpetajate palkade vähendamiseks ning nende koondamiseks korraldust andnud. Pealegi saab lepinguid koormuste vähendamiseks muuta vaid poolte kokkuleppel. Pajula sõnul sõltuvad täiendavate vahendite leidmine ja kokkuhoiuvõimalused suuresti lasteaiast endast. «Lasteaedade finantseerimine on pearahapõhine, kulu ühe lapse kohta ületab 23 000 krooni aastas, nii et mida paremini on lasteaed oma võimalused ära kasutanud, seda suurem on tema eelarve,» märgib Pajula. «Efektiivset majandamist ja eelarve otstarbekat kasutamist, seda eriti rasketel aegadel, peab linn täiesti normaalseks.»

Haridusameti juhataja toonitab, et kavandatavate eelarvemuudatuste taustal ei pea lapsevanemad muretsema teenuse kvaliteedi pärast. Samuti ei plaani linn esialgu lasteaedade kohatasu tõstmist.

Tallinna lasteaia kohatasu jääb paljudele alla

• Tallinna munitsipaallasteaedades on kohatasuks 375 krooni kuus.

• Viimsi vald on oma munitsipaallasteaedades kehtestanud seadusega lubatud maksimaalse kohatasu, mis on 20% kehtivast miinimumpalgast ehk 870 krooni.

• Tallinnast rohkem, 10% kehtivast miinimumpalgast ehk 435 krooni küsitakse ka näiteks Rae ja Keila vallas.

Keit Pentus hämab!

Riigikogu liige ja Reformierakonna linnapeakandidaat Keit Pentus paiskas eelmisel nädalal ajakirjandusse valeväite, et Tallinna lasteaiad hakkavad peagi voodipesu vahetama vaid kord kuus. «Ma mainisin hetk tagasi seda, kuidas Tallinnas mindi esimesena kärpima lasteaedu. Võib-olla mõned teist teavad, mõned mitte, millised lõiked tehti Tallinna lasteaedade eelarvetes,» kirjutab Pentus oma blogis ja maalib dramaatilise pildi lasteaedades peagi võimust võtvast kaosest: «Hulgas lasteaedades saab edaspidi voodipesu vahetada üks kord kuus, sest tihedamaks pesuks pole raha. Tualettruumides tuleb hakata kasutama ajalehti…»

Pentuse rünnak on seda absurdsem, et lasteaedadelt otsustas üle Eesti riigipoolse toetusraha (Tallinnalt 47 miljonit) ära võtta just valitsus, kus juhtrolli mängib tema enda partei.

«Selline jutt on täiesti absurdne,» lükkab Pentuse õudusjutu ümber Leini Jürisaar haridusametist. «Pesu pesemist lasteaedades reguleerivad tervisekaitse nõuded, mida ei saa eirata. Samuti ei tohi lasteaias WC-s kasutada ajalehti, ning vastavalt sotsiaalministri määrusele tuleb voodipesu vahetada vähemalt iga kümne päeva tagant. Osas lasteaedades toetavad aktiivsed vanemad muidugi mõnede vahenditega varustamisel, ent seda tehti juba varem.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.