“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Linnade Liit: see on löök allapoole vööd (0)
16. märts 2009

Linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul on valitsuse kärbe kohaliku elu arvelt löök allapoole vööd, mis röövib linnadelt-valdadelt otseselt üle 2,5 miljardi krooni.

 

Võigemasti sõnul on valitsus kahe aastaga linnade ja valdade rahakotti kärpinud tegelikult juba kolmel korral, sealhulgas on kolmas ehk viimane kärbe lausa topeltkärbe.

Esimene kärbe – 130 miljonit krooni. Riigi 2008. aasta eelarvekärbetega vähendati toetusi kohalikele omavalitsustele: kultuuri valdkonna investeeringutoetusi vähendati 55 miljoni ja lasteaedade investeeringutoetusi 75 miljoni krooni võrra.

Teine kärbe – juba 500 miljonit krooni. Ka 2009. aasta riigieelarves kärbiti eraldisi kohalikele omavalitsustele. Kultuurivaldkonna investeeringutoetused vähenesid 68 miljonit krooni, lasteaedade investeeringutoetused 75 miljoni, haridustoetus 46 miljoni, kohalike teede hoolde vahendid 255 miljoni krooni võrra. Ent need kärped olid eraldistes, kohalike omavalitsuste tulubaasi ja laenuvõimalusi veel ei piiratud.

Kolmas kärbe – 1,7 miljardit. 2009. aasta riigi lisaeelarvega kärbiti veel kord eraldisi kohalikele omavalitsustele (hariduse, teede, lasteaiakohtade loomise jm valdkondades).

Kärbiti ka kohalike omavalitsuste tulubaasi (tulumaks, tasandusfond) ja seati meile täiendavad laenupiirangud.

Valitsus valis allakäigu

Valitsuse kärpekava tekitab linnadele ja valdadele vähemalt 4,1 miljardi ulatuses majanduslikku kahju, leiab Tartu linnavolikogu esimees, majandusteadlane Olev Raju.

Raju esitas foorumil põhjalikud arvutused, kui suur on riigieelarve kärbete tekitatud kahju majandusele. Ta leidis, et omavalitsuste otsene kahju on üle 4,1 miljardi krooni, seda nii üksikisiku tulumaksu vähenemise, aktsiisitulude vähenemise kui ka tulubaasi kärpimise jms mõjul.

«Kui me kärbime neid eelarveridu, mis toovad riigile tulu, kärbime sellega ka tulevasi laekumisi,» selgitas Raju. «Niisiis, vähendades praegu palgafondi, jääb meil tulevikus saamata 33% sotsiaalmaksu ja töötukindlustusmakseid ning 21% tulumaksu. Lisaks ei kuluta inimesed saamata jäänud raha poodides, järelikult ei laeku riigikassasse käibemaks ega aktsiisimaks.»

Praegu kärpis valitsus riigieelarvet 8 miljardit krooni, millest umbes 40 protsenti ehk 3,2 miljardit on töötasu. «Järelikult jääb meil minu arvutuste kohaselt juba sel aastal riigieelarvesse laekumata umbes 2,2 miljardit krooni,» rääkis Raju. «Seega peab riik jälle eelarvet kärpima, kärpides uuesti palku, ja jälle jäävad maksud laekumata. Seda nimetatakse makroökonoomiliseks allakäiguspiraaliks.

Raju sõnul lähevad kõik riigid peale Eesti ja Läti praegu teist teed. «Nad püüavad toetada kohalikke omavalitsusi ja elavdada siseturgu, et anda inimestele tööd, aga Eesti valitsus üksnes kärbib.»

——————————————————————–

 Karmid kärped

• Kokku kärpis valitsus omavalitsustelt otseselt 2,5 miljardit krooni

• Lasteaedade toetuse kärbe 224 miljonit krooni

• Teehooldevahendite kärbe 455 miljonit krooni

• Haridustoetuse kärbe 215 miljonit krooni

• Kultuurivaldkonna jm kärped 300 miljoni krooni

• Majanduslangusest tulenev tulude vähenemine 730 miljonit krooni

• Omavalitsuste tasandusfondi kärbe 300 miljonit krooni

• Tulumaksuosa ehk tulubaasi kärbe 300 miljonit krooni

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.