"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Masinatootjad näevad Eesti arengu võtit kõrgtehnoloogias (0)
16. märts 2009
Uue põlvkonna tehnoloogiat, mida arendab ja turustab tehnopolis asuv firma Modesat Communications, kasutatakse muuhulgas ka ülikiires kosmosesides. Pildil Hillar Tork, Tarmo Pihl ja Peep Põldsamm.

Ainulaadne tehnikalinnak tehnopolis peaks pärast uue mehhatroonikamaja avamist muutuma kohaks, kus luuakse uuenduslikke lahendusi nii kosmosetööstusele kui ka lennundusele.

 

Tehnopolises tegutsevad masinatootjad näevad Eesti arengu võtit kõrgtehnoloogias, sest uuenduslikke lahendusi on praeguses olukorras vaja rohkem kui kunagi varem.

«Eesti vajab tööstusrevolutsiooni,» ütles Eesti Masinatööstuse Liidu juht Jüri Riives linnapea Edgar Savisaare kohtumisel tehnopoli juhtide ja firmadega, kes linnakus omale koha leidnud. «Suund tuleb võtta kõrgtehnoloogilisele arengule, ressurssi jääb aina vähemaks ja see vähenegi läheb aina kallimaks.»

Ka linnapea Savisaar tõdes, et Eesti vajab uuenduslikke lahendusi praegu rohkem kui kunagi varem. «Ainus võimalus praegusest majandussurutisest välja tulemiseks peitub just innovaatilises lähenemises ja välisturgudele minekus,» rõhutas Savisaar.

Hoolimata kriisist masinatootjatel veel halvasti ei lähe, eelmisel aastal kasvas toodang 12%. Kuigi on lootus, et seda tööstusharu kriis nii tugevalt ei räsi, on Eesti masinatööstus juba väga tugevalt võtnud suuna kõrgtehnoloogiale, näiteks toodangule maailma kosmosetööstuse, lennunduse ja rongiliikluse tarvis. Selleks on kavas tehnopoli sisustada tehnika viimase sõna järgi mehhatroonikamaja, mille seadmeparki saaksid kasutada omavahel koostöös paarkümmend firmat.

«Praegu oleme leidnud ligi 20 ettevõtet, kes oleks nõus koostöös osalema ja ka sellesse investeerima,» märkis Riives kohtumisel. «Praeguste paanide järgi peaks mehhatroonikamaja sisseseade paigaldamine algama 2010. aastal. Loodame, et saame sellega Eesti lipu Euroopa kõrgtehnoloogilisele kaardile lehvima. Samalaadne keskus on küll olemas näiteks Soomes ja Saksamaal, kuid Baltimaades oleksime kindlalt esimesed.»

Keskus oleks üks esimestest omasarnastest teadus- ja arenduskeskustest tehnopolis.

Tallinna abilinnapea ja tehnopoli nõukogu aseesimehe Jaanus Mutli sõnul on tehnopolil oma kindel roll pealinna uuenduslike lahenduste loomisel ja rakendamisel, tänu millele muutub linna ettevõtluskeskkond üha uuenduslikumaks ja konkurentsivõimelisemaks. «Eesti ei ole enam ja ei saagi olla odava tööjõuga allhankeid tegev maa, vaid peab kujunema riigiks, mille majanduses on valitsevaks just uudsed lähenemised ja lahendused,» mainis Mutli.

Tehnopoli hakati arendama 2003. aastal, praegu tegutseb linnakus 140 ettevõtet, Tallinna Tehnikaülikool ja IT Kolledž. «Nii et meie vahetus läheduses on 12 000 tudengit ja 1000 teadlast,» nentis tehnikalinnaku juhatuse liige Alar Tamkivi. 9,5 hektari suurusel pinnal käib pidev arendustöö. Tehnikalinnakus on ka Eesti suurim äriinkubaator, kus tegutseb 26 alustavat ettevõtet. Tamkivi sõnul ei tegele nad maailmaparandamisega, vaid aitavad oma toodangu arendamisel ning välisturgudele jõudmisel firmasid, kes tehnopolis tegutsevad.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.