“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Miia-Milla-Manda hakkab Kadriorus vanu mänge õpetama (0)
16. märts 2009
Sügisest saavad lapsed tegutseda ka mänguväljaku taga olevas korralikult renoveeritud paviljonis.

Kadrioru lastepaviljonis avab peagi uksed laste tegevuskeskus, kus õpetatakse vanu tantse ja mänge. Lastepaviljon on 1937. aastal riiklikul tellimusel Koidula 21 rajatud lastepargi peahoone ehk kuursaal, mille renoveerimist alustas linn 2007. aastal. Kultuuriväärtuste ameti muinsuskaitseosakonna spetsialisti Oliver Orro sõnul oli hoone väga halvas seisukorras.

 

 

 «Võtsime maja täiesti lahti, kaks kolmandikku kandekonstruktsioonidest vajas väljavahetamist,» rääkis Orro. «Siiski üritasime säilitada nii palju vana kui võimalik. Tegime korda galerii sambad, aknad ja uksed, ka osa laudisest õnnestus restaureerida ja tagasi panna.»

Orro sõnul alustab renoveeritud paviljonis peagi tegevust linnamuuseumi filiaal nimega Miia-Milla-Manda.

Linnamuuseumi arendusjuhi Kalmar Ulmi kinnitusel ei tule kuursaali tavaline muuseum, nagu lastele praegu juba olemas on. «Sinna tuleb küll muuseumituba, kuid tegemist hakkab olema rohkem laste tegevuskeskusega,» lisas Ulm.

Mängud põlvest põlve

1930ndatel tegutsesid hoones laste spordiringid ja seal oli ka basseinide riietusruum. Kohapeal korraldati harivaid üritusi, õpetati kodumaa ajalugu, anti loodus- ja käitumisõpetust. Lõbusatel ühisüritustel õppisid lapsed uusi laule ja mänge ning vaatasid kuursaali lastekinos filme. Kehakinnitust pakkus puhvet.

Kultuuriväärtuste ameti juhtivspetsialisti Ene Vohu kinnitusel sobib madal hoone lastele väga hästi. «Tahame näidata, et muuseum pole koht, kus saab ainult vanu asju vaadata,» ütles Vohu. «Hakkame seal pakkuma lastele vanu ununema kippuvaid mänge, tantse, lasteluuletusi, -laule ja -jutte, et need kanduksid edasi põlvest põlve.»

Muuseum hakkab oma väljapanekut ja teemat iga paari aasta tagant vahetama, et säiliks põnevus. Esimene teema, millega muuseum uksed avab, on sõber. «Eks mängides ole lapsed ikka endale sõpru leidnud,» tõdes Vohu.

Ulmi sõnul on praegu veel vara rääkida, mis tegevusi muuseum sõbra-teema all pakkuma hakkab. «Ehitustööd ju alles käivad,» lausus ta. «Mis seal toimuma hakkab ja milline tuleb maja sisustus, selgub ehk kuu aja jooksul. Praegu käivad teemakohased arutelud.»

Pargi avas Pätsi vend

Hoone ehitamise ajal oli riiklik poliitika, et laste ja tervise eest on vaja hoolitseda. Seepärast loodigi Kadriorgu lastepargi spordikompleks. Selle valmimise eest seisis hea isiklikult riigiparkide valitsuse direktor, tolleaegse riigivanema Konstantin Pätsi vend Peeter Päts. «Hoonet koos lastepargiga kutsuti isegi lasteparadiisiks,» rääkis Ulm. «Ehk teeme meie siis sinna uue lasteparadiisi.»

Restaureerimistööd peaks lõpule jõudma maikuuks, väljapanek «Sõber» on plaanis avada hiljemalt septembris.

Kokku on linn oma eelarves lastepaviljoni renoveerimiseks ja sisustamiseks ette näinud 15 miljonit krooni, millest hoone sisustusele ja väljapanekule kulub 3,5 miljonit.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.