“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Suurim vaesusoht ähvardab üksikemasid (0)
16. märts 2009

Kõige suuremas vaesusriskis elavad praegu Eestis üksikemad. Toimetulekutoetust saavatest lastega peredest lausa 63% on sellised, kus naine kasvatab lapsi üksi.

«Kui aastaid on olnud kõige vaesemaks elanikkonnarühmaks lasterikkad perekonnad, siis nüüd on kõige suuremas vaesusriskis just üksikvanemaga pered, nende sissetulek ühe pereliikme kohta on kõige väiksem,» ütleb sotsiaalministeeriumi perepoliitika juht Mari Kalkun. Kui suurperedes aitavad vaesusriskist välja eri laste- ja sotsiaaltoetused, siis üksikvanem saab toetusi üsna kasinalt. Üksikvanema lapse toetus on 300 krooni lapse kohta kuus – seda toetust saavad need lapsed, kelle sünniaktis puudub kanne isa kohta või kelle teine vanem on tunnistatud tagaotsitavaks. Üksikvanema lapse toetusele lisandub 300 krooni lapsetoetust.

Statistikaameti leibkonnauuringute andmeil on Eestis kokku umbes 24 000 ühe vanemaga peret, mis moodustab lastega peredest seitsmendiku. Sealjuures ei loeta üksikvanemaks inimest, kes on leidnud endale uue partneri.

Umbes viiendik kõigist ühe vanemaga peredest Eestis elab sedavõrd kasinates oludes, et peab taotlema toimetulekutoetust. Kuid ka sellest rahast piisab vaid nö tulekahju kustutamiseks, kui sellekski… Statistikaameti andmeil on toimetulekutoetuse saajate seas lastega peredest kõige rohkem just ühe vanemaga peresid – 63,4%.

Rahamuredele
lisanduvad hingehädad

Lisaks vaesusohule ohustavad üksik-emasid igasugu muud probleemid. Vähemalt poole väiksemate rahaliste võimaluste juures on üksikemal poole suurem vastutus.

«Raha lahendab esmase ellujäämise,» nendib Kalkun, «kuid peale selle peavad riik ja kohalik omavalitsus tagama teenuste paketi, mis aitab üksikvanemal ühiskondliku elu tasandil toime tulla.»

Kuidas ühendada tööelu ja lapsekasvatamist, eriti kui tegu on väiksema lapsega ja pole kohta, kuhu teda vanema töölolemise ajaks jätta? Last omapäi kodus hoida ju ei saa. «Milline on sellisel juhul ema valik – jääda koju?» küsib Kalkun retooriliselt. «Sellisel puhul polegi emal vaja niivõrd raha, kui et lapsehoiuteenus oleks tagatud.»

Teine küllaltki terav küsimus, mille kallal üksikvanem pead murdma peab, on see, kuidas võimaldada lapsele hobisid ja meelelahutust. «Seda nimetatakse laste kaasatuseks – et üksikemaga perede lapsed saaksid teistega võrdväärselt harrastustega tegelda, neil oleks võimalik klassiüritustel või sõprade sünnipäevadel käia,» räägib Kalkun. «Üritustel osalemine on mõneti rahaküsimus, aga hobitegevust peaks saama ka teenusena – paljud kohalikud omavalitsused on siinkohal appi tulnud, aga arenguruumi veel on.»

Peale selle on üksikvanema probleemiks psühholoogiline toimetulek. «Esmalt peab ta tulema toime iseendaga – kui on vaja ainsana peres raha teenida, kodu hoida ja laste eest vastutada, ei ole see koorem kerge,» märgib Kalkun. «Lisaks pead sa tulema toime laste muredega ning sättima suhteid isa(de)ga.»

Kalkuni sõnul näebki ta kõige suuremat valukohta just lahkuläinud vanemate omavahelises suhtluses. «Tundub, et meie inimesed ei oska koos raskustest läbi minna, koos kriise lahendada,» arutleb ta. «Ja nii kannatavad mõlemad pooled – naised kannatavad majanduslikult, nende elu on raskem, ja see paistab ka silma. Aga teisalt pole keegi mõõtnud lahkuläinud meeste stressi – nemad matavad ennast töösse, koormavad kohustustega üle, samas on ehk hing haige ja lõhki käristatud.»

Kui isa on siiski otsustanud pildilt lahkuda…

Kui isa on otsustanud pildilt lahkuda, jääb talle siiski kohustus tagada lapsele elamisväärne elu. Põhiseaduslikult on lapsel õigus mõlemale vanemale, ja kui üks vanematest talle seda õigust ei taga, siis peab ta vähemalt materiaal-selt aitama perel toime tulla, olgu siis vabatahtlikult või kohustuse korras.

«Kohtusse minek peaks olema ikka viimane asi,» ütleb Kalkun. «Ideaalis võiksid vanemad ise oma sotid selgeks rääkida. Aga kui see ei õnnestu, siis saab abi perenõustajalt või lastekaitsespetsialistilt, kes võib aidata kokkuleppele jõuda.»

Juhul kui vanemad mingil põhjusel siiski ühist keelt ei leia, võib lapsega jäänud vanem nõuda teiselt poolelt lapse ülalpidamiskulud välja kohtu kaudu. Kunagi nimetati lapse ülalpidamisraha alimentideks, nüüd elatiseks. Vähim elatis ühele lapsele on pool kehtivat alampalka – 2009. aastal 2175 krooni kuus.

Elatis võidakse jätta välja maksmata või selle suurust vähendada alla miinimumsumma, kui üks vanem on näiteks töövõimetu või ilmnevad muud põhjused. Küll aga pole piisav põhjus elatise maksmisest eemalehoidmiseks teise vanema tööta olek. «Kui varaline olukord muutub, saab raskustes lapsevanem pöörduda kohtusse elatise vähendamiseks,» ütleb justiitsministeeriumi pressiesindaja Diana Kõmmus. «Kohus lähtub aga siiski lapse huvidest – lapsel on vaja süüa sõltumata sellest, kas tema vanem parajasti käib tööl või mitte, ja seega peab vanem selleks ka vahendid leidma.»

Ka uue pere olemasolu ei vabasta vanemat elatise maksmise kohustusest. Kohus võib elatise suurust vähendada alla poole miinimumpalgast, kui vanemal on teine laps või lapsed, kes elatise väljamõistmisel selles suuruses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. Elatis määratakse lähtuvalt kummagi vanema varalisest seisundist ja lapse vajadusest.

Portaal üksikvanematele

Tallinnas ei ole ühtegi aktiivselt tegutsevat üksikvanemate ühendust või liitu, kuid kuu aega tagasi käivitus üksivanematele toe pakkumiseks portaal www.yksikvanem.com. Portaali üks asutajaist, tallinlanna Kairi Oja ütleb, et idee tekkis juba mõnda aega tagasi. «See tuli oma elu pinnalt,» räägib Oja, kes kasvatab üksinda kaheaastast poega. «On ju küll juba paar pereportaali, aga minu mõte oli teha portaal, mis pühendubki üksikvanematele. Portaalis saavad nad omavahel probleeme arutada ning vajadusel ka psühholoogilist ja juriidilist nõu oma ala spetsialistidelt.»

Oja märgib, et esimene asi, mida üksikvanem vajab, on turvatunne – tunne, et ta ei ole maailmas oma murega üksi. «Meie eesmärk on turvatunde pakkumine läbi nõustamise – juriidilise ja psühholoogilise,» mainib ta. Lisaks tahab Oja edaspidi portaalis luua tutvumisvõimaluse. «Oleks ju lahe, kui inimesed üksteist leiaksid.»

——————————————————-

Kui raha nõutakse kohtu kaudu

Elatis on maksustatav tulu!

Elatise taotlemise viise on kaks: 1) maksekäsu avaldus või 2) hagiavaldus (elatishagi). Lihtsam ja kiirem viis on maksekäsu kiirmenetlus, kuid selleks on vaja mitut eeldust: laps on alaealine, elatis ei ületa 3000 krooni kuus, teine vanem ei vaidle elatise maksmisele vastu, kohus saab talle makseettepaneku kätte toimetada jms. Kui kõik need tingimused täidetud pole, tuleb esitada hagiavaldus (hagimenetluses saab erinevalt maksekäsust teha ka tagaseljaotsuse).

Kohus mõistab elatise välja alates avalduse esitamise kuupäevast, kuid võib taotluse alusel elatise välja mõista ka tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi esitamist. Elatis mõistetakse välja igakuiste maksetena. Kui võlgnik seda ettenähtud ajal ei maksa, on kohtutäituril õigus asuda elatist sisse nõudma.

Vanem, kes teiselt kohtu kaudu elatist nõuab, peab saadavalt summalt maksud maha arvestama. Samas saab elatist maksev vanem oma tuludeklaratsiooni kaudu maksud tagasi.

Riik annab elatisabi üksnes kohtuprotsessi ajal

Kui kohtuotsust pole veel tehtud, on 2008. aasta algusest võimalik saada riigilt ajutist abi. Kuna elatise väljanõudmise protsess kestab tavaliselt mõnda aega, siis saab üksijäänud vanem esitada avalduse elatisabi saamiseks. Elatisabi on 50 krooni päevas ja seda saab maksimaalselt kuni kolm kuud ehk 4500 krooni. Elatisabiga käib aga kaasas väike konks – kui kohus peaks otsustama, et elatise nõudmine pole õigustatud, peab elatisabi saaja raha riigile tagasi maksma. Kui elatise nõue rahuldatakse, peab elatisabi riigile tagasi maksma see, kes edaspidi elatist maksma hakkab. Seega on riigi praegune süsteem selgelt ebarahuldav.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.