"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Jüri Pihl: sotsiaaldemokraadid leiavad Venemaaga suurepäraselt ühise keele (0)
22. märts 2009

Sotsiaaldemokraatliku erakonna üks tulevane Tallinna linnapeakandidaat Jüri Pihl ei julge erinevalt kahe nädala tagusest ajast enam toetada astmelist tulumaksu ja nendib, et kuigi korruptsioonijuhtumeid oli mullu Eesti lausa 105, kirjutasid ajalehed tõesti üksnes viiest.

 Sotsiaaldemokraatliku erakonna üks tulevane Tallinna linnapeakandidaat Jüri Pihl ei julge erinevalt kahe nädala tagusest ajast enam toetada astmelist tulumaksu ja nendib, et kuigi korruptsioonijuhtumeid oli mullu Eesti lausa 105, kirjutasid ajalehed tõesti üksnes viiest.

Kuidas teie sotsiaaldemokraadi ja kõrgepalgalise ametnikuna suhtute astmelise tulumaksu ideesse?

See on keskerakondlaste primitiivne retoorika. Oma ettepanekud esitame enne parlamendivalimisi 2010. aastal. (Eesti Päevalehes ilmus 9. märtsil lugu pealkirjaga «Sotside uus juht Jüri Pihl tahab sisse viia astmelist tulumaksu».)

Teie erakonnakaaslased linnavolikogust loovutasid oma kompensatsioonidest 632 krooni kuus Tallinna lasteaedadele. Teie koos abikaasaga teenite poolteist miljonit krooni aastas, on teil kavas järgida erakonnakaaslaste eeskuju?

Kas teie küsimuse mõte on selles, et ega mul liiga kõrge palk ole?

Ma küsin, kas olete valmis heategevuseks.

See on minu isiklik asi, kuid olge rahulik – ma annetan iga kuu.

Hiljuti ütles politoloog Rein Ruutsoo, et kaitsepolitsei on muutumas repressiivorganiks, ja et kui niiviisi jätkub, siis langeb kapo maine kogu elanikkonna silmis.

Mida tähendab, et kui nii jätkub?

Ruutsoo pidas silmas korruptsiooniskandaale, mis algavad suure lärmiga ja lõpevad pärast kohtus eimillegagi.

See on Ruutsoo isiklik arvamus, mul on raske öelda, millest see tuleneda võib. Võib-olla ta arvab, et korruptsioon on demokraatliku riigi lahutamatu osa? Niisuguseid kuritegusid oli möödunud aastal 102, ajalehtedes kirjutati viiest.

Tänavu on selliseid kuritegusid olnud juba paarkümmend. Räägitakse ja kirjutatakse mõnest üksikust. Pärnu juhtumist, Narva juhtumist…

Seejuures tekib tunne, et politsei ja meedia töötavad käsikäes – teave jõuab välkkiirelt lehte.

Jah, mõnikord jõuab teave tõesti ruttu lehte. Kuid mitte alati!

Jah, viimasel ajal ainult neil kordadel, kui süüdistatav on seotud Keskerakonnaga. Küsimus on selles, kes seda suunab.

Ma ei oska vastata, kes ja kust suunab. Kui tegemist on avaliku elu tegelasega, siis on ju selge, et kõik temaga seotu jõuab ajakirjandusse.

Kas ma olen õigesti aru saanud, et valimised, mille tulemusena te saite erakonna etteotsa, olid teie elus esimesed – enne seda teid määrati kõigile kohtadele?

Huvitav küsimus. Ei, ei olnud esimesed. 2007. aastal valiti mind erakonna juhatusse.

Kui tutvusin teie erakonna koduleheküljega, siis pidin tunnistama, et ei näe sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna põhiväärtustes suuri erinevusi. See-eest politoloog Aleksander Astrov leiab, et sotside välispoliitika ei erine Reformierakonna ega Isamaa omast.

See on tema isiklik arvamus. Sotsiaaldemokraadid – mitte küll meil, aga europarlamendis – leiavad Venemaaga suurepäraselt ühise keele. Mis keskerakondlastesse puutub, siis nende väärtustest ma kõnelema ei hakka.

Olete öelnud üldjoontes järgmist: vaatamata sotsiaaldemokraatide õigetele ideedele on see erakond seni käitunud liiga pehmelt ja olnud liiga kompromissialdis; väärtused on, kuid nende eest ei ole seistud. Kas positsioneerite end tõesti kui «kõvakäelist poliitikut» ega näe siin vasturääkivust oma erakonna ideoloogiaga?

Kõneldakse õiglusest, inimesest, hoolitsusest, solidaarsusest. Inimesed, kes sellest räägivad, on ehk tõesti nende väärtuste kandjad, kuid nad ei seisa nende eest. Loomulikult räägin ma nende väärtuste kaitsmisest demokraatlikul teel. Ja ma arvan tõesti, et meil polnud siiamaani piisavalt otsustavust neid väärtusi kaitsta, kompromisse on tehtud liiga palju.

Kas see on vastavuses ka teie hoiakuga koalitsioonis – on ju ilmselge, et sotsiaaldemokraatide jutt, et ainult kõrgelt haritud spetsialistid saavad olla riigi edu pant, ei sobi eriti kokku haridusminister Tõnis Lukase plaanidega.

Te näete kõike vale nurga alt! Ideed ja maailmavaade on üks asi, nende realiseerimine hoopis teine. Ja realiseerida saab neid ainult koalitsioonis olles.

Hiljuti riigikogus esinedes ütles justiitsminister Rein Lang, et kui võrrelda kuritegevuse taset mullu jaanuaris ja tänavu jaanuaris, on kasv olnud ainult üks protsent, justiitsministeeriumi koduleheküljelt aga leidsime teise protsendi – 14. Kas te oskate seda vahet selgitada?

Täpseid arve nägemata võin eksida, kuid ütlen, et kuritegevus kasvas möödunud aastal 2%. Varguste hulk 1%. Üldine kasv on seletatav sellega, et politsei töötas paremini ja avastas palju narkokuritegusid. Kasvas isikuvastaste kuritegude arv. Isikuvastane kuritegu on enamasti seotud füüsilise vägivallaga, ja neidki on politsei hakanud rohkem avastama. Kuritegevuse kasv on seotud ka avastatud korruptsioonijuhtumitega.

Millised on kriisiga seotud ohtlikud tendentsid?

Petturluse kasv möödunud aasta lõpus, ja selle aasta alguses on kasvanud röövimiste arv. Teisi ohtlikke tendentse me ei näe.

Teatasite, et olete valmis Tallinna linnapea tooli üle võtma. Kuidas te suhtute seadusesse, mille vastuvõtmisega suurendas valitsus Tallinna linnavolikogu liikmete arvu praeguselt 63-lt 79-ni?

Ma ei suhtu sellesse mitte kuidagi. Parlament otsustas niimoodi ja meie kui valitsuse liikmed ei arvusta parlamendi otsuseid mitte kunagi. Nii lihtsalt ei tehta, see ei vasta demokraatia põhimõtetele, kui minister arvustaks oma ülemuste, s.t seadusandliku võimu otsuseid.

Kui teil on raske väljuda ülemuse-alluva suhte paradigmast, siis püüame rääkida nii, nagu te oleksite juba Tallinna linnapea – ehk on nii hõlpsam?

Esiteks ei ole meie erakond veel seda otsust vastu võtnud, arutusel on olnud ka teised kandidaadid. Selle inimese nimi, keda meie linnapeana näha tahaksime, saab välja öeldud pärast europarlamendi valimisi. Iga ametikoht nõuab seisukohtade väljatöötamist, nii et staatuse muutudes saan ma tõenäoliselt ka teie küsimustele vastata.

Kas see tähendab, et ma võin Tallinna linna puutuvate küsimuste nimekirja puruks rebida, kuna teil pole nende osas veel seisukohta?

Ma püüan teile vastata.

Kuidas suhtute Tallinna haldusreformi, eriti võttes arvesse tõsiasja, et see võrdsustab kõigi linnaelanike häälte «kaalu»?

Jätame selle «kaalu» rahule. Hea tava aga ütleb, et vahetult enne valimisi ei muudeta valimiste läbiviimise põhimõtteid. Sellele juhtisid tähelepanu ka Riigikogu liikmed ja õiguskantsler – vahetult enne valimisi seadust ei muudeta.

Kuid valitsuskoalitsiooni tehtud muutused valimisseaduses olid ju tehtud samuti vahetult enne Tallinna haldusreformi otsust ehk alles detsembri keskel.

See on hoopis teine asi, siin ei saa öelda, et see oleks vahetult enne valimisi.

Nii et «vahetult» algab alles 1. jaanuarist?

Me võime selle üle muidugi vaielda, aga milleks?

Nii et reformi Tallinnas ei toeta te põhjusel, et on valitud ebasobiv aeg?

Jah.

Aga kuidas suhtute reformi olemusse?

Las seda ütleb parlament, nad arutavad seda.

Hiljutisel omavalitsuste foorumil kirjutati alla ühispöördumisele, kus kohaliku elu juhid protestisid tulude vähendamise vastu, mille tõttu nad ei saa osutada elanikele teenuseid varasemas mahus. Samas peaksid nad aitama kriisiolukorda sattunud inimesi, kuid selleks pole samuti enam raha. Milline on teie seisukoht selles küsimuses?

Väga kahju muidugi, et kohalikel omavalitsustel ei jätku raha. Aga riigil pole sugugi lihtsam. Seoses majanduskriisiga tuleb meil kõigil kokku hoida. Võib muidugi protesteerida, kuid küllaltki suur protsent tuludest jäi ju kohalikele omavalitsustele alles. Ja peale protestimise on ka muid lahendusi – väikestele omavalitsustele need küll ei sobi, aga Tallinnale täiesti. Ma pean silmas raha, mis tuleb tasandusfondist.

Ka seda ju kärbiti.

Ma tahtsingi öelda, et seda kärbiti proportsionaalselt kõigi teiste kärbetega. See on tänasest reaalsusest põhjustatud kompromiss. Võib muidugi protestida või kohtusse pöörduda, aga majanduskasvu see kaasa ei too.

Niisiis tahate öelda, et valitsus arvestab kohalike omavalitsuste seisukohti piisavalt? Ülalnimetatud foorumil toodi palju näiteid, kuidas seaduseprojekt saadetakse omavalitsustele kinnitamiseks juba pärast viimast tähtaega, nii et tegelikult ei huvita nende arvamus kedagi.

Minu meelest kohtus regionaalminister kohalike omavalitsuste esindajatega ja siis nad jõudsid selle kompromissini. (Tegelikult omavalitsusi kärpeotsuse tegemisse ei kaasatud – toim.)
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.