“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Lugeja kirjutab - Merealusest raudteetunnelist Tallinna ja Helsingi vahel (0)
22. märts 2009

Kõigepealt tahan märkida, et Pealinna 2. veebruari Andres Tolli kirjutises «Meretunnel tooks majanduslikku kasu» on paar faktiviga. Esiteks ei ole maailma pikim tegutsev raudteetunnel Channel Tunnel Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, nagu seda Euroopa kesksest ajakirjandusest sageli lugeda võib, vaid Seikan Tunnel Jaapanis Hokkaido ja Honsiu vahel, mille pikkus on 53,85 km.

Teiseks on eksitud tunneli pikkuse osas. Nii erialastes allikates kui isegi Guinnessi rekordite raamatus on selle tunneli kogupikkuseks (kaugus portaalide vahel) 49,4 km. Tunneli merealuse osa pikkuse kohta on avaldatud erinevaid andmeid, kuid ta ei saa olla 50,5 km ulatuses mere all.

Kolmandaks – enne kui me tahame rajada seni olemasolevatest umbes poolteist korda pikema tunneli Soome lahe alla, tuleks leida vastus kahele küsimusele. Esiteks: kust tuleks ressurss ja vastavad ehitusvõimsused? Ärgem unustagem, et eelnimetatud kahe suurtunneli ehitamiseks mobiliseerisid ühel juhul suure osa oma tehnilisest ja tehnoloogilisest võimsusest kaks Euroopa suurriiki ja teisel juhul selline võimas tööstusmaa nagu Jaapan. Teiseks: mida ja kui palju on meil vedada selle tunneli kaudu?

Ei tule ju vedude maht võrreldav sellega, mis toimub Inglismaa ja Prantsusmaa vahel, või sellega, mis toimub Jaapanis. See jääks kordades alla. Reisijateveo seisukohalt on olemas tehniline lahendus, mis millegipärast ei ole avalikkuse tähelepanu pälvinud. Nimelt on olemas reisivagunite jaoks selline rattapaaride konstruktsioon, mis võimaldab muuta rataste vahet erinevatele rööpmelaiustele vastavaks.
Selline lahendus on Euroopas leidnud rakendust, sest erinevad raudteede rööpmelaiused pole mitte ainult endise Nõukogude Liidu läänepiiril. Kui me tahame Tallinnast sõita Berliini ilma tülika ümberistumiseta Poola piiril, nagu see vahepeal toimus, siis võiks ju seda varianti kasutada!? Välistada ei saa ka reisivagunite rattapaaride (tegelikult pöördvankrite) vahetust piiripunktides, mis on ammune praktika. See protseduur on aga tülikas ja kestab mitu tundi. Kaubavedudeks on võimalik ka lihtsam variant, nimelt praamiühendus Tallinna ja Helsingi vahel. See oleks võrreldamatult odavam, aga vaevalt on sedagi võimalik majanduslikult põhjendada.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.