"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Üks valimisringkond teeb hääletamise lihtsamaks ja Euroopa seadustele vastavaks (0)
22. märts 2009

Ühe Tallinna elaniku hääl on olenevalt tema elukohast kaalunud valimistel ligi neli korda rohkem kui mõne teise inimese oma, see on aga vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga (EIK) ja ka Eesti kontekstis anomaalia, leiab Londoni professor Robert Blackburn.

 Ühe Tallinna elaniku hääl on olenevalt tema elukohast kaalunud valimistel ligi neli korda rohkem kui mõne teise inimese oma, see on aga vastuolus Euroopa Inimõiguste Konventsiooniga (EIK) ja ka Eesti kontekstis anomaalia, leiab Londoni professor Robert Blackburn.

Ühe valimisringkonna moodustamine Tallinnas kaotab sellise anomaalia lõpuks ära, kuid selgitame lugejatele siiski veel kord, miks oli vaja vana süsteemi reformida.

«Põhimõtted, mida tuleb alati austada, on häälte arvuline võrdsus, häälte kaalu võrdsus ning võimaluste võrdsus,» ütles professor Robert Blackburn Londoni King’s College’st, kes on analüüsinud Eesti ja Tallinna valimissüsteeme. «Seal, kus valimispiirkond on jagatud eri valmisringkondadeks, on oluline jagada esinduskogu mandaadid võrdselt valimisringkondade vahel, võttes eelkõige arvesse elanike arvu valimisringkonnas.»

Samas näitas Blackburni analüüs, et Tallinna eri linnaosade valijate hääle kaal erineb praegu neli korda. Selle asemel, et sarnaselt mujal Eestis levinud praktikaga valida linnavolikogu 63 liiget üheselt proportsionaalselt kohaliku rahvastiku poolt antud häältega, on Tallinnas seni rakendatud nö kahest valimissüsteemi, nii et vähemalt pool (32) volikogu liikmetest valitakse teistsuguse mandaatide jaotamise süsteemi järgi kui ülejäänud pool (31).

Tallinna senise kaheksa valimispiirkonna elanike arv erines märgatavalt, ulatudes väikseima piirkonna 9050-st suurima 88 812-ni. «See tähendab, et poliitilised mandaadid jaotuvad valimisringkondade vahel väga ebavõrdselt,» tõdes Blackburn.

Seega on näiteks väikseima linnaosa ehk Pirita valija hääle kaal neli korda (370%) suurem mõne suurema linnaosa valija häälest, justkui ta annaks valimistel ligi neli häält ühe asemel.

Kui kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus ei käsitleks Tallinna anomaaliana, peaks aga valijate hääle kaal olenemata elukohast olema võimalikult võrdne ehk mandaadid peaksid ka eri valimispiirkondade korral jaotuma elanike arvule vastavalt võimalikult proportsionaalselt.

Erandlik ka Euroopas

Teiseks nentis Blackburn, et just Tallinna senine valimissüsteem kaheksa eri valimisringkonnaga ja mandaatide ebavõrdse jaotusega oli ka Eesti kontekstis anomaalia – Tallinnale olid riigi seadusega kehtestatud täiesti erinevad valimisreeglid võrreldes teiste Eesti linnade-valdadega.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduses käsitleti valimisi Tallinna linnavolikokku teistmoodi kui valimisi riigi teistesse kohalike omavalitsuste volikogudesse.

«Euroopa inimõiguste kohus on rõhutanud võrdsuse tähtsust hääletamisel,» lausus Blackburn. «Seal, kus seda võrdsuse põhimõtet ei järgita, nagu ka Tallinna linnavolikogu valimisprotsessi juures, kasutatakse nö valimisgeomeetriat – mandaatide jagamist, mis põhjustab ebavõrdset esindatust niipea, kui seda rakendatakse. Nendes süsteemides, mis kalduvad ebaproportsionaalsele tulemusele, võib esineda sahkerdamist, mis tähendab ühe partei soosimist valimisringkondade kunstliku piiritlemise läbi.»

Peab vastama elanike arvule

«Igas Euroopa riigis on teatud paindlikkuse määr, mille võrra võib oma valimisseadust kohandada, kuid kõrvalekaldumine ühetaolisuse ja proportsionaalsuse tavastandarditest ei tohi minna vastuollu õiglaste ja vabade valimiste põhiolemusega,» kinnitas Blackburn, kelle sõnul oli valimisseaduse Tallinna puudutav osa vastuolus põhiseaduse ja ka Euroopa õigusega. «Põhiseaduse järgi on Euroopa Inimõiguste Konventsioon Eesti õigussüsteemi oluline osa ning kõik sellega vastuolus olevad seadused on automaatselt vastuolus ka põhiseadusega.»

Eesti põhiseaduse §156 kohaselt peavad kohaliku omavalitsuse esinduskogu valimised olema «üldised, ühetaolised ja otsesed».

«Seega rikub 2002. a seaduse §9 lg2 minu arvates põhiseaduse demokraatlikkuse nõudeid,» ütles Blackburn ja juhtis tähelepanu asjaolule, et kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seadus soodustab rahvuslikku ebavõrdsust Tallinna poliitilises demokraatias, olles vastuolus Euroopa inimõiguste konventsiooni võrdsuse ja mittediskrimineerimise nõuetega.

Üks valimisringkond annab valijale võimaluse hääletada lemmikkandidaadi poolt!

Et viia Tallinna valimissüsteem kookõlla euroopalike põhimõtetega, otsustas Tallinna linnavolikogu, et Tallinnas kehtestatakse senise kaheksa valimisringkonna asemel üks valimisringkond. Täpselt samasuguse otsuse tegi 2002. aastal ka Tartu linn pool aastat enne valimisi.

Tartus põhjendati seda asjaoluga, et nii saab iga inimene anda kindlalt hääle oma lemmikkandidaadi poolt, mitte ei pea valima vaid erakonda. Samuti pooldasid ühe ringkonna idee eestvedajad, reformierakondlased Andrus Ansipi ja Hannes Astok, et inimesed soovivad valimistel selgust ja lihtsust, mida üks valimisringkond võimaldab paremini kui mitu. Ka politoloog Rein Toomla leiab, et kui tahta, et Tallinna volikogu moodustataks täiesti proportsionaalselt, võiks teha ühe valimisringkonna. Samuti on ühe valimisringkonna idee välja pakkunud õiguskantsler.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.