"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Hepatiit – haigus, millel on üks nimi, aga mitu nägu (0)
30. märts 2009
B-hepatiidi viirus veres triivimas.

Mis haigus on hepatiit, kuidas see levib, mismoodi kulgeb, kuidas end selle eest hoida? Hepatiidile heidab valgust Tallinna perearstide seltsi esinaine Diana Ingerainen.

 

Sõna «hepatiit» toob kõigepealt meelde Läti, edasi tulevad pähe kollatõbi, mustad käed, maksatsirroos, maksapõletik, narkomaanid, ohtlikud süstlad, vaktsineerimine, viirused jne. Segadust kui palju! Küllap on tegelikult asi selles, et üks sõna «hepatiit» ongi üldnimetus kõikidele maksaga seotud põletikulistele haigustele.

See artikkel keskendub viirustest tingitud hepatiitide/maksapõletike tutvustamiseks. Ah et miks sellest üldse rääkida? Lihtne põhjus: iga inimene saab enda/oma lapse heaks päris palju ära teha, et mitte sellesse haigusesse jääda. Tegemist on nakkushaigusega, nii et peab teadma, kuidas haigustekitajad/viirused edasi kanduvad.

Kokku on teada juba pea kümme hepatiiti põhjustavat viirust, inimesel põhjustavad maksapõletikku neist viis. Eri viirusi tähistatakse järgmiselt: A-, B-, C-, D- ja E-hepatiidi viirus. Kõik nad on oma loomult erinevad ja eri nakatumisvõimalustest tingituna on ka võitlus haigestumise vastu erinev.

Viiruslik C-hepatiit

C-hepatiit on C-hepatiidi viiruse põhjustatud maksapõletik. Maks on keha organitest suurim, ilma selleta ei ole võimalik elada.

Maksahaiguse või -kahjustuse tagajärjel hakkab inimene märkama muutusi oma tervises. C-hepatiidi viirusest põhjustatud kahjustus tekib aeglaselt aastate jooksul. Tähtis on see aegsasti kindlaks teha ja kahjustust ravida.

On neid, kellel areneb C-hepatiidi viiruse nakkus maksahaiguseks kiiresti, teistel võtab 5–20 aastat, enne kui maks tõsist muret tegema hakkab.

Viiruslik B-hepatiit

Sarnaselt C-hepatiidiga nimetatakse ka esmakordsel B-hepatiidi viirusega nakatumisel tekkinud haigust ägedaks hepatiidiks. Peiteperiood ehk aeg alates nakkuse saamisest kuni haiguse avaldumiseni võib ulatuda isegi kuni poole aastani.

Haiguse varajases järgus võivad tekkida külmetushaigusele iseloomulikud kaebused: isutus, iiveldus ja oksendamine, väsimus, liiges- ja lihasvalud. Maksapõletiku korral satub sapp sageli verre ja sealt edasi uriini. Selle tagajärjel muutuvad nahk ja silmavalged kollaseks, uriin muutub tumedaks ja väljaheide heledaks.

Kui viirus sisaldub veres ka kuus kuud pärast nakatumist, loetakse haigus krooniliseks. Umbes kümnendikul nakatunutest muutub haigus eluaegseks krooniliseks maksapõletikuks.

Krooniline B-hepatiit võib põhjustada tõsist maksahaigust, sh tsirroosi (maksa armistumist).

Viiruslik A-hepatiit

A-hepatiidi viiruse puhul on tegu nn mustade käte haigusega, sest viirus eritub organismist roojaga ning kandub edasi otsese kontakti, pesemata käte, saastunud vee ja toiduga.

A-hepatiidist ohustatud piirkondades reisides hoidu keetmata vee, jääga jahutatud jookide, termiliselt töötlemata puu- ja juurviljade ning mereandide tarbimisest.

Haigussümptomid tekivad kuni poolteist kuud pärast nakatumist. Esinevad väsimus, palavik, oksendamine, nahk võib muutuda kollakaks ja sügelevaks, uriin tumedaks ja väljaheide heledaks. Läbi põdedes saad eluaegse immuunsuse ja haigus ei muutu krooniliseks.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.