"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kahepalgeline laenupoliitika: ise sööb, aga teisele ei anna... (0)
30. märts 2009
Laenurahata muutub Viimsi lasteaed-algkool palju kallimaks.

Paljud koolid, lasteaiad ja teed võivad jääda ehitamata, sest riik muutis linnadel-valdadel laenuvõtmise väga raskeks. Samas tahab valitsus ise võtta laenu koguni 8,6 miljardit krooni.

 

Rae vallavanem Raivo Uukkivi ütleb, et valitsuse selline käitumine on täielik sigadus. Põhjusel, et laenuga on kehvasti, ähvardavad näiteks Rae vallas toppama jääda kaks investeeringuobjekti – kooli renoveerimine ja spordihoone ehitamine. Need pole Eestis muidugi ainukesed.

Ka näiteks Eesti ühe rikkama valla Viimsi murelapseks on uus kool, mille sarikapidugi juba peetud ja mis tõenäoliselt järgmisest sügisest laste vastuvõtuks valmis saab. Kui vald laenu ei saa, ei jää lapsed küll kooli saatmata, ent projekt läheb kokkuvõttes kallimaks. Kinnistu omanikuga sõlmitud lepingu järgi võtab vallale kuuluv ettevõte Viimsi Haldus kooli 30 aastaks rendile, tasudes selle eest igal aastal 17 miljonit krooni.

Rendiraha tuulde

Võimalus oleks aga hoone koos kinnistuga ka välja osta. Selleks on vaja laenata 200 miljonit krooni, mis kataks lasteaed-algkooli maksumuse. Tegu poleks ei välisabi ega Euroopa fondide kaasfinantseeringuga. «Mida hiljem me kooli välja ostame, seda rohkem läheb rendiraha tuulde,» selgitab Viimsi vallavanem Haldo Oravas.

Linnade liidu tegevjuhi Jüri Võigemasti sõnul pole riik kunagi andnud linnadele-valdadele raha uute objektide rajamiseks ja remondiks, seetõttu on laenu võtmine olnud hädavajalik. «Kõik investeeringud on seni tehtud kas igapäevase elukorralduse arvelt näpistades või laenupotentsiaali kaasates,» nendib ta.

Viimastel aastatel on kohalikud omavalitsused võtnud ligikaudu miljard kuni poolteist miljardit krooni laenu aastas. Riigi etteantud raamidesse on end alati ära mahutatud. Umbes samas suurusjärgus vajanuks Võigemasti hinnangul omavalitsused laenu ka tänavu.

Tallinna finantsjuhi Katrin Kendra sõnul ei soovi Tallinn ja teised linnad laenu võtta, kuid muud ei jää üle. «Koolid vajavad remonti, lapsed peavad saama lasteaedades käia, linnale kuuluvate teede korrashoiuks ei piisa vaid nende pühkimisest,» mainib Kendra. Linna käsutuses oleva põhivara bilansiline väärtus on 15,7 miljardit krooni ja aastane kulum üle miljardi. «Arvame, et meil pole mingit õigust lasta linna varal lihtsalt hävida,» tõdeb Kendra. «See, et omavalitsused on kogu iseseisvuse aja sunnitud laenu võtma või vara müüma, on olnud keskvalitsuse teadlik poliitika.»

Samas on aastaid avalikkusele esitatud väärkuvandit, et omavalitsused ei oska majandada, kipuvad laenama ning vaid keskvalitsus on sunnitud tegema meeleheitlikke pingutusi, et hoida valitsussektori defitsiit kontrolli all.

Jagamine juba ammu kiivas

Kuidas on aga võimalik, et keskvalitsus on aastate jooksul olnud edukas ja omavalitsused samas nii saamatud? Kendra sõnul võib vastus peituda lihtsas tões, et raha jaotamine kesk- ja omavalitsuste vahel on juba aegade algusest olnud kiivas. Selle tulubaasiga, mille riik peaks linnadele-valdadele ülesannete täitmiseks kindlustama, on olukord alati vilets olnud.

Seni ei tohtinud kohaliku omavalitsuse laenukoormus ületada 60% eelarveaastaks kavandatud tuludest ning aastane tagasimakse 20% aastasest tulubaasist. Nüüd tohivad omavalitsused ja nendega seonduvad äriühingud laenu võtta vaid Euroopa Liidu struktuurifondide vm välisabi kaasrahastamise tarvis ja rahandusministeeriumi heakskiidul.

Rahandusministeeriumi pressiesindaja Kristi Jõesaare sõnul tuli eelarvedefitsiidi ohjeldamiseks rakendada abinõusid kõigi valitsussektorisse kuuluvate institutsioonide suhtes. «Ebaõiglane oleks olukord, kus kokku peaks hoidma vaid riik selleks, et mitte ületada eurotsooniga liitumise eelduseks olevat valitsussektori eelarve puudujäägi kriteeriumit,» ütleb Jõesaar.

Hingamisaparaadid jäävad ostmata?

«Olukord on viidud nonsensini,» tõdeb Tallinna sotsiaalvaldkonna abilinnapea Merike Martinson. «Tallinna haiglate juhid on väga murelikud. Pole mõeldav, et haiglad ostavad kalli aparatuuri aastaga välja. Näiteks kui on vaja osta pool miljonit maksev hingamisaparaat liisinguga, siis tuleb minna kõigepealt rahandusministeeriumi jutule. Kindlasti tehakse pöördumine ka vabariigi valitsusele, aga see võtab aega.»

Miks riigi laenud ei kajastugi riigieelarves?

Riigiasutused on võtnud mitmeid defitsiiti suurendavaid laene, tehes seda aga mööda «kõrvalteed». Selleks asutatakse mitmeid sihtasutusi ja avalik-õiguslikke juriidilisi isikuid (nt Riigi Kinnisvara Aktsiaselts), mille laenud ei kajastu otseselt riigieelarves, aga jäävad ikkagi riigi kohustusteks. Selliste asutuste laenumaht on praegu juba üle kolme miljardi krooni. Samas ei ole neile suurlaenajatele kehtestatud mingeid laenulimiite ega hoiatata nende ületamise eest, seevastu linnade-valdade laenamist hoitakse väga range kontrolli all.

Tekib küsimus, miks riigi enda laenusid püütakse mitte näha. Ja miks piiratakse Ida- ja Lääne-Tallinna haiglate (kuuluvad Tallinnale) laenuvõtmist, ent samas ei seata piiranguid riigile kuuluvatele haiglatele?

Riik on ka ohtralt jagatud garantiisid firmade laenudele, see puudutab näiteks paljusid KIK ja Kredexi projekte. Omavalitsus sama asja teha ei saa.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.