"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kaie Kõrbi teine hingamine (0)
30. märts 2009
Kaie Kõrb kavatseb tantsida oma juubelini, et siis pidulikult lahkuda.

Kaie Kõrb on suure hooga lavalaudadele naasnud – äsja esietendus Kumus «Kutse duellile», kus ta saab taas tantsijana särada. Kui oma esimeses tänavuses etenduses «Surmatants» etendas Kaie Kõrb külma, endasse armunud ja oma meest vihkavat balletitähte, siis Kumu laval oli ta kaunis naine ja kitarristi muusa, romantiliselt unistav ja traagiliselt üksildane, koketeeriv ja tulvil huumorit… Kõrb oskab olla huvitav ja erinev, jäädes ometi alati äratuntavaks.

 

 

Te olete töösse uppunud?

Jah. Võib-olla on see hullumeelne plaan, kuid ma tahan tantsida oma juubelini, mis on paari aasta pärast. Läksin ju teatrist ära nö inglisepäraselt, mul ei olnud lahkumisetendust ega -kontserti, nüüd tahaksin lahkuda juubelietendusega Estonia laval.

Mida te oma kolleegides ja tantsus kõige enam hindate?

Olen alati nii oma kolleegides kui ka üldse inimestes hinnanud võimet teisi mõista, inimlikkust, avatust, headust. Mulle ei meeldi kurjad ja kõrgid inimesed. Tantsus aga on tähtis hingestatus. Praegu on väga palju andekaid baleriine, kellel on lausa imeline tehnika, kuid ma ei suuda kaua vaadata, kuidas nad keerlevad, hüppavad, aga kõige selle taga on tühjus. Mulle meeldivad vanad filmid, kus tantsivad Plissetskaja, Ulanova, Semjonova… Minu põlvkonnal olid teised väärtused, teistsugune kunstimõistmine, Kuigi, jah, ka praegu leidub noori baleriine, kes on truud endistele ideaalidele. Uljana Lopatkina Maria teatrist näiteks.

Olete praegu vist taas kõige nõutavam baleriin Eestis?

Pole tõsi, vähemalt ma ei usu seda. (Naerab) Olen ju suurelt lavalt ja teatrist lahkunud, praegu seotud üksikute projektidega. Muidugi olen rõõmus, et koreograafid mind kutsuvad, kuigi pärast tantsust loobumist ei tahtnud ma sellest kuuldagi. Mai Murdmaa pidi mind kaua keelitama, et «Surmatantsu» tuleksin. Kuid minu unistus sünnitada lapsed läks täide ja pärast kolmeaastast vaheaega mõistsin, et tahan ikka tantsida. Mul on väga huvitav katsetada eri žanrites ja stiilides, seepärast võtsin Mai lavastuse järel rõõmuga vastu ka Dmitri Hartšenko pakkumise: tal on teine käekiri, niisuguses stiilis pole ma veel kunagi töötanud.

Teil on siin laval omapärane dialoog-duell, mitte tantsija, vaid muusikuga.

Jah, aga see on mehe ja naise suhe ja sel juhul peavad laval alati olema tunded. Minu jaoks on see olulisim. Ma püüdsin leida eri värve, eri meeleolusid, väljendada hingeseisundeid, mis on muusikaga seotud. Tulevikus tahaksin tantsida midagi teravalt karakteerset.

Mait Agu ütles 1998. aastal teie loominguõhtut ette valmistades, et tunnetate suurepäraselt džässi…

Võimalik, ma pole džässi tantsinud. Mul on praegu niisugune periood, kus olen valmis vastu võtma eri pakkumisi. Kolm aastat tagasi teatrist lahkudes jätsin hüvasti «Luikede järvega», «Uinuva kaunitariga», klassikalise balleti maailmaga, aga ma olen avatud uutele, värsketele mõtetele. Sügisel hakkame tegema proove Murdmaa uue etendusega, kus mängin Phaedrat. Pärast kuuajalist vaheaega on aga «Surmatants» jälle Vene Teatri laval.

Kas teil on tantsimata rolle? Tean, et kunagi oleksite tahtnud tantsida Tatjanat «Jevgeni Oneginis».

Unistada võib paljust, kuid peab ütlema, et nii õnnelikku baleriini kui mina on raske leida – mul on
nii rikkalik repertuaar, igaühel ei õnnestu nii palju tantsida. Ma ei mõtle sellest, mis on tantsimata jäänud. Ma mõtlen, et kõik, mis oli, oli imeilus, ja see, mida ma praegu teen, samuti. Ma ei kahetse midagi.

Kellega koreograafidest on olnud kõige huvitavam töötada?

Kõige rohkem olen ma töötanud Mai Murdmaaga, ta on unikaalne isiksus, tõeline kunstnik, kes ei piira artisti, vaid annab talle võimaluse eneseväljenduseks. Tänutundega meenutan tööd koos Igor Tšernõšoviga – olgu muld talle kerge. Mul õnnestus töötada Aleksidze, Eifmani, Vassiljevi, Gordejevi, Brjantsevi, tuntud Rootsi koreograafi Birgit Cullbergiga, Itaalia koreograafide Cannito ja Bigonzettiga… Omaette lehekülg on Jurius Smoriginas, kes lavastas minu jaoks «Anna Karenina» ja «Carmeni», mis on ühed minu armastatumad etendused. Kõik koreograafid, keda ma nimetasin, on tõelised professionaalid ja isiksused ning mul oli väga huvitav koos nendega töötada. Kuigi nad on väga erinevad, ei tekkinud mul mitte kellegagi neist probleeme, leidsime alati ühise keele. Kõige olulisem on, et saalis oleks proovide ajal loominguline õhkkond, siis on ka tulemus hea.

Te ei kurvasta, et teist ei saanud Estonia kunstilist juhti, vaid valiti Toomas Edur?

Üldse mitte, minu meelest on see õige valik. Ma loodan, et ta äratab Estonia balleti ellu.

Teil on 1. aprillil sünnipäev, kuidas seda tähistate?

Mul on sellel ja järgmisel päeval etendus Vene Teatris. Niisiis olen endale selleks päevaks kingituse juba teinud. Arvan, et midagi paremat ei saagi välja mõelda.

Kuidas pojad hakkama saavad, kui ema ja isa on etendusel?

Väga hästi, nad on minu emaga. Ta elab koos meiega ja aitab meid väga palju. Ma ei kujta ette, mis me temata teeksime. Lapsed on väga aktiivsed, nad saavad varsti pooleteiseaastaseks ja ronivad kõikjale, jooksevad, hammustavad, kaklevad, kuulavad muusikat, tantsivad… Ühesõnaga kasvavad.
 

Kõrbi-sarnaseid baleriine on Euroopas üksikuid
Dmitri Hartšenko,
tüki lavastaja, koreograaf ja tantsija:
Ma ei ole kunagi sellise tasemega professionaaliga koos töötanud. Esiteks – ei mingeid pretensioone proovides, teiseks – talle pole mitte midagi vaja öelda kaks korda, ta tuleb proovi alati ettevalmistatuna, mäletab kõike, mõtleb kõik läbi… Ja seda olukorras, kus ta proovide vaheajal kiirustab oma väikeste laste juurde.

Ma arvan, et Kaie jääb alati tantsima, tal ei teki figuuriga probleeme isegi siis, kui sünnitab veel ühe lapse. Ta on andekas baleriin ja, nagu ütles Nikita Dolgušin, minu õpetaja Peterburi konservatooriumis: «Teie, eestlased, ei kujuta isegi ette, millise tasemega baleriin teil on. Niisuguseid baleriine võib kogu Euroopas ühe käe sõrmedel üles lugeda.»

Kaie on plastiline
Mai Murdmaa,
koreograaf, kes on lavastanud üle 15 balleti Kaie Kõrbiga peaosas:
Kaie on haruldaselt andekas. Ta on tantsu jaoks sündinud, tants on tal veres. Tema andele on omased inspiratsioon, musikaalsus, ja mis kõige olulisem, tema liigutused on alati originaalsed, teda ei saa ühegi teise baleriiniga segamini ajada. Isegi tema puudused muutuvad tema väärtusteks. Mulle näib, et Kaie kõige tugevam külg on tema plastika omapära, mis eristab teda paljudest, isegi väga headest baleriinidest. Ja muidugi on tema tants ekspressiivne. Kaiega on väga huvitav töötada ja ma tahaksin teha temaga veel ühe sünteetilise etenduse Euripidese järgi.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.