“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Loomaaed müüb kõige kallimat (0)
30. märts 2009

Peagi on üks parem kevadine kingitus sõbrale kõrvitsaseeme elevandi-sõnnikus, ent juba praegu saab iga aiapidaja osta Tallinna loomaaiast ökoloogiliselt puhast ja ussikestega rikastatud komposti.

 

 

 

«Elevandi sõnnikupallikeses on ju kõik, mida vaja hea saagi saamiseks,» ütleb Tallinna loomaaia peaaednik Hannes Maripuu. Selliste pallikeste müümine on küll alles äriidee tuleviku tarvis, kuid juba praegu saab loomaaiast osta esmaklassilist komposti, mis valmistatud kogu maailma eksootiliste loomade sõnnikust.

Elevandid kõige võimekamad

Alles hiljuti vedas loomaaed kõik jäägid prügimäele ja maksis selle eest küllalt palju, lausa üle 200 00 krooni aastas. «Nüüd jääb kõik hea meie juurde: loomasõnnik koos allapanuga, s.t hein, õled, laastud, taimse toidu ja haljastustegevuse jäägid, millest teeme komposti,» räägib Maripuu.

Kompostivabrik tekkis loomaaeda kaks aastat tagasi direktori algatusel, tuues asutusele palju majanduslikku kasu. Esiteks vähenes prügimäele veetavate jäätmete hulk 2006. aasta 33 tonnilt 11 tonnini (hinnad tõusid prügimäel selle ajaga aga 612 kroonilt 657-ni), teiseks sai loomaaed esmaklassilist mulda.

Loomaaial on võimas ja vaheaegadeta töötav toorainebaas. Kui toodetu ühikuteks ümber rehkendada, siis annavad kõige suurema panuse elevandid, piisonite, kaamelite ja igasuguste kitsede-lammaste väärtus on aga nende arvukuses. Kompostitööstus katab täielikult loomaaia enda vajadused ja kraami jääb veel ülegi. Ülejääki jagab loomaaed mõõduka hinna eest – 449 krooni kuupmeeter – meelsasti linnaelanikega. «Kuni neli kuupmeetrit korraga saame ka kohale tuua,» mainib Maripuu. Ostjateks on aednikud, haljastusfirmad ja majaomanikud.

Sõnniku heaks mullaks töötlemine võtab aega 14-16 kuud. Selle aja jooksul segatakse komposti hoolsalt, et bakterid, kes sõnnikut töötlevad, tunneksid ennast hästi. Ühtlase mulla saamiseks kompost lõpuks sõelutakse, ja siis sobib see paljudele taimedele (tomatitele ehk mitte, nemad vajavad happelist keskkonda).

«See muld on ka ökoloogiliselt puhas,» kinnitab Maripuu. «Ravimeid me ju loomadele peaaegu ei anna ja lihajäägid viime spetsiaalsele prügimäele.»

Ussike kingituseks

Maa on Tallinnas ja linna ümbruses kohati savine, kohati kivine, pärast elamuehitust sageli segi pööratud, seetõttu ei kasva paljudes paikades midagi head ega ilusat. Kompost parandab pinnase kvaliteeti, ja seda mitte ainult aedades, vaid ka muruplatsidel.

Majanduslikku kasu kompostimajandusest hinnatakse loomaaias mitte kroonides, vaid hoopis hindamatutes väärtustes. «Meie jaoks on olulisim mitte kahjustada loodust,» räägib Maripuu. «Õnneliku juhuse läbi elavad sõelutud mullas ka vihmaussid, kes mulda veelgi parandavad – see on loomaaia kingitus ostjale.»

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.