“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Peatoimetaja veerg: Julmade kärbete vastu kohtusse (0)
30. märts 2009

Kui valitsus riigieelarvet kärpima hakkas, tegi ta seda solidaarsuse loosungi all. Mis tähendab teisisõnu seda, et me kõik peaksime hakkama justkui VÕRDSELT püksirihma pingutama. Endisest sõimusõnast sai uus ideaal, millega õigustada kõiki riigieelarves tehtud julmi kärpeid.

Loomulikult jäeti tähelepanuta tõsiasi, et võrdsusest oli Eesti riik galaktikate kaugusel juba enam kui viisteist aastat. Eesti on ju Euroopas teatavasti üks kõige ebavõrdsema tulujaotusega riike ehk inimeste sissetulekute vahed on astronoomilised. Kõik, kes vähegi saavad, teevad ju tööd, aga mõne töö eest ei maksta. Sest riigil polnud millegipärast ka õitsvatel majanduskasvu aastatel väidetavalt kunagi raha. Või õigupoolest ei tahtnud ta maksta paremat palka ei lasteaednikele ega sotsiaaltöötajatele. See oli selge valik. Riik ja sealhulgas osa töötajatest ei tohtinud ju mingil juhul «paksuks» minna.
Seega olid paljudes eluvaldkondades, näiteks  sotsiaalalal või tervishoius töötavate inimeste palgad meil nagunii aastaid allpool igasugust arvestust. Ometigi võib täna lehest lugeda, et ka neilt valdkondadelt kärbitakse solidaarselt seitse nahka – on kuulda politseinike ja arstide tasu vähenemisest, haigekassa rahapuudusest, ravijärjekordade pikenemisest jne.
Samas on kuulda Juhan Partsi, Rein Langi ja teiste kõrgete riigiametnike eriti kallitest autodest. Kuhu siinkohal solidaarsus jäi?
Solidaarsusest on saanud malakas, millega niigi alarahastatud eluvaldkondi surmale määrata. Samas – mida tähendab solidaarsus euroopalikus mõttes? Mitte kulude võrdset kandmist, vaid jõukohast kandmist. Kellel rohkem anda, see toetab, ja kellelt pole eriti midagi võtta, seda peab hoopis toetama.
Ebaõiglane on ka see, kui valitsuse kärpekavast räägitakse meedias enamasti kui jõulisest suursaavutusest, linnadele ja valdadele riigi poolt pealesunnitud kärpeotsustest aga vaid negatiivses toonis. Otsekui oleks linnade kärped tehtud niisama, ilma riigipoolse põhjuseta, seevastu riigieelarve kärped on heroiline ja patriootiline akt. Tallinn otsustas täna riigieelarve julma kärpekava kohtusse anda, sest paljud kärbetest on ebainimlikud. Me ei taha löögi alla seada mitmeid eluvaldkondi, kuigi riigieelarve seda nõuab.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.