“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Turvalisuse huvides jääb suur osa Tallinnast öö läbi valgustatuks (0)
30. märts 2009

Tallinn jätab öösel tänavavalgustuse põlema elamurajoonides, vanalinnas, ristmikel ja ülekäiguradadel ning turvakaamerate vaateväljas, küll aga piiratakse valgustust magistraalidel.

Linn katsetas hiljuti eri variante, kuidas hoida 10% tõusva elektrihinna tingimustes tänavavalgustuselt kokku nii, et see elanikke kõige vähem häiriks. Lõplik otsus sündis möödunud nädalal toimunud nõupidamisel, kus oma arvamust avaldasid kiirabi, päästeameti, politseiprefektuuri, tehnikaülikooli, kommunaalameti ning tänavate valgustamist korraldava firma KH Energia-Konsult esindajad.

Jõuti kokkuleppele, et tänavavalgustus lülitatakse välja kolme tunni asemel üks tund enne päikesetõusu, kui on juba valge. Abilinnapea Deniss Boroditši sõnul on selge, et tänavavalgus ei tohi vähendada elanike turvatunnet. «Kuigi valgustuse senisest varasem väljalülitamine aitab märkimisväärselt kokku hoida, tuleb esikohale seada öiste liiklejate turvalisus,» ütles Boroditš. «Katsetades jõudsime järeldusele, et magistraalteedel, kus öösiti jalgsi ei liiguta, võib valgustust piirata, kuid väiksed tänavad peavad jääma hommikuni valgustatuks.»

Turvalisuse kaalutlustel otsustas linn, et täielikult peavad valgustatud olema ristmikud, ülekäigurajad ja turvakaamerate ümbrus.

Valgus jääb
elurajoonidesse

Valguse sättimise osas kaamerate juures pidas KH Energia-Konsulti peadirektor Heino Harak nõu politseiga. «Saavutasime kokkuleppe, et vanalinn jääb pimendamisest peaaegu puutumata,» ütles Harak. «Välja arvatud Tornide väljak, kus tulesid põleb tõesti liiga palju. Seal lülitame valguse pärast kella 12 öösel välja.»

Põhja prefektuuri korrakaitseosakonna juht ülemkomissar Kristian Jaani jäi koosoleku tulemustega rahule. «Loomulikult oleks ideaalne sajaprotsendiline valgustus, kuid käesolev lahendus on parem kui endine,» nentis ta. «Seda, kas kaamerate ümbruse valgustatuks jätmine on kuritegevuse ohjamisele hästi mõjunud, ei oska veel öelda.»

Nõupidamisel osalenud leidsid, et mõttekas ei ole valgustada kogu öö parke ja kergliiklusteid, samuti hoida sees linnamüüri ja kirikutornide kujundusvalgustust ning valgusreklaame.

«Maksimaalse turvalisuse tagamise nimel otsustati, et elamurajoonides valgustust ei piirata, magistraalteedel võib aga valgustust kolmandiku võrra vähendada,» ütles Boroditš. «Kui suurematel teedel üks faas välja lülitada, siis elanikud valgustatuses erilist vahet ei märkagi.» Faasi väljalülitamine tähendab, et tee ääres seisavad vaheldumisi põlevad ja mittepõlevad valgustid.

Harak ütles, et loodetavasti saab magistraalteede osalisele valgustusele ümbersättimisega hakkama paari nädala jooksul. «Meil tuleb teha palju skeemimuudatusi ja selleks kõik valgustitegrupid ja vahel isegi valgustid eraldi üle vaadata,» sõnas ta. «Teha on palju, kuid me saame hakkama ja loodame aprilli keskpaigaks valmis jõuda.»

Energia-Konsult hoolitseb kokku 600 toitepiirkonna ja linna 50 000 valgusti eest.

«Pingelise tööga seoses võib tulla apse ja seega on teretulnud elanike tagasiside,» lausus Harak. «Keegi võiks ju öelda, et need kolm valgustit tuleks põlema jätta, aga teised võib ära kustutada. Tahame, et kokkuhoid kulgeks võimalikult valutult.»

Valgustuselt hoiavad kokku ka Tartu ja Helsingi

Tallinnal on vaja valgustuse pealt hoida kokku 12 miljonit krooni. Kommunaalameti hooldusosakonna juhataja Tarmo Sule kinnitusel jääb osalise valguse põlema jätmise puhul summa samaks. «Praegu koostame kaht nimekirja – üht objektidest, kus valgus tuleks alates keskööst täiesti välja lülitada, ja teist magistraalidest, kus peab valguse osaliselt välja lülitama. Nimekirjad saavad valmis järgmise nädala jooksul.»

Praegu lülitatakse valgustus välja tund enne päikesetõusu ja mõnd magistraali valgustatakse osaliselt. Ülemöödunud nädala valgustuskatses põles Pirita teel 869 valgusti asemel 583 ja sellega saavutati ühe öö jooksul 1200 krooni säästu.

«Tänavavalgustuse pealt hoiavad kokku veel paljud teised Eesti omavalitsused, näiteks Tartu lühendas tänavavalgustuse tööaega ühe tunni võrra juba veebruari alguses,» ütles Boroditš. «Seda tegi ka Helsingi Soome majanduskriisi lama ajal.»

Boroditši sõnul ei vähenda valgustuse piiramine vaid kulusid, oluline on ka keskkonna säästmise. Näiteks nõuab EL-i direktiiv ka välisvalgustuses hõõglampide asendamist säästlikumatega. «Tallinn on linnapeade paktiga ühinemisega võtnud endale kohustuse rakendada energiasäästumeetmeid,» rõhutas abilinnapea.

Laupäeval oli Maa tund

• Laupäeva õhtul lülitas Maa tundi pidav Swedbank kell 20.30 Tallinna, Stockholmi, Kiievi, Riia ja Vilniuse peakorteris välja nii palju elektrilampe kui võimalik.

• Maa tundi tähistab üle maailma miljoneid inimesi 80 riigist ja 1700 linnast, et kutsuda inimesi üles keskkonda säästma. Maa tunni algatas Maailma Looduse Fond (WWF).
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.