“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Rein Toomla: Kuidas hinnata üht peaministrit ja tema valitsust? (0)
06. aprill 2009

Just Savisaare valitsus alustas Eestis turumajanduse taastamisega ning aitas mõjuvaimalt kaasa Eesti iseseisvuse taastamisele, leiab politoloog Rein Toomla.

 

 

 

Iga peaminister omandab tänu oma ametipositsioonile märgilise tähenduse. Autoritaarsete ühiskondade puhul saab nii mõnestki peaministrist rääkida kui ebarahuldavast, kuid sellisel juhul on see tegelane relva jõul ametisse saanud ja relva jõul ta ka kukutatakse.

Demokraatlikes ühiskondades saab see tähendus olla kas hea või väga hea. Viimane võimalus tuleb kõne alla juhul, kui lõviosa rahvast ei vaidlusta peaministri panust. Lihtsalt hea peaminister on selline, kellega jäävad rahule tema pooldajad. Halb peaminister lihtsalt ei saa demokraatias peaministriks.

Edgar Savisaare puhul saab rääkida lausa unikaalsest märgilisusest. On kaks asja, millega tema ja tema juhitud valitsus on kõige otsesemalt seotud ning mille kordamine on teistel valitsusjuhtidel erakordselt keeruline. Veelgi enam – isegi selle kordumise võimalikkus eeldab meie ühiskonnas sellist ajaloo kulgu, mis oleks vastuvõetamatu praktiliselt tervele ühiskonnale.

Esimene neist on Eesti riigi taasiseseisvumine. Kindlasti ei olnud see ainult valitsuse teene, kuid mõtelgem risti vastupidi – ei ole vist kõhklemist arvamisel, et valitsus oleks olnud selleks institutsiooniks, mis oleks traagiliselt vastutanud, kui Eesti riigi taastekkimine poleks õnnestunud.

Teine on turumajanduslikule ühiskonnale vajaliku seadusandliku raamistiku loomine. Mõnevõrra lihtsamalt saab ütelda, et Savisaare valitsus alustas Eestis kapitalismi taastamisega, millega järgnevad valitsused jätkasid ning mis kestab tänase päevani. Ka siin polnud valitsus ainus osaleja, kuid tema ülesanne oli rada maha märkida ning jällegi vastutus enda peale võtta.

Tagantjärgi vaadates võib kõike seda nimetada ka vedamiseks, eriti kui tead, et asjad ei läinudki halvasti. Kuid toonastes tingimustes oli risk erakordselt suur ja väljavaated pigem tumedad kui mingit muud värvi. Usun, et praegu mõtleb aeg-ajalt nii mõnigi tolleaegne tipp-poliitik, et miks ei saanud tema olla selles rollis, kes kõige mõjuvamalt aitas kaasa Eesti riikluse taastamisele või kes alustas käsumajandusliku ühiskonna ümberkujundamist. Selles tähenduses Savisaarel tõepoolest vedas, et teistel jäi tollal millestki puudu – kõige tõenäolisemalt ei suutnud nad piisavalt hästi veenda ühiskonda, et ka nemad on võimelised kandma seda koormat.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.