"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Groningen tegi kesklinna autovabaks ja rattasõbralikuks (0)
13. aprill 2009
Tipptunni ummikute asemel on Groningeni mure hoopis jalgratastele parklate ehitamine.

Groningeni linn on autod kesklinnast välja ajanud ja ühe elaniku kohta tuleb seal 1,6 jalgratast. Tallinna delegatsioon käis külas Põhja-Hollandi suurimas linnas Groningenis, kus muu hulgas tutvuti liikluskorralduse ja kunsti näitamisega avalikes paikades.

«Groningenis on juba 1975. aastast liiklus korraldatud nii, et kesklinn on jalakäijate päralt ja autod on pigem külalised, mis sõidavad seal vaid häda pärast,» rääkis Tallinna linnaarhitekt Hendrik Mänd. «Linn leidis kunagi, et autosid on tänavatel nii palju, et jalakäijad ei mahu sinna enam ära. Siis jagasid võimud kesklinna neljaks kvartaliks ja korraldasid nii, et ilma kesklinna ümbritsevat ringteed kasutamata ühest kvartalist teise autoga ei pääse.»

Männi sõnul ei rõhuta Groningenis autode ülearusust teetõkked. «Piirded on ju liiklejatele ohtlikud ja silmale häirivad vaadata,» nentis ta. «Pigem hoiab autosid kesklinnast eemal märgistus.»

Mänd leiab, et Tallinnal tasub Groningenilt ka kunsti osas mõneti eeskuju võtta. «Groningen kutsus maailmast kuulsamaid arhitekte, et need looks linna paviljonid, kus saaks näidata videokunsti,» rääkis ta. «Nüüd kasutatakse paviljone kui bussiootamiskohti ja samas korraldatakse seal näitusi.»

Mänd tõdes, et Tallinnas on kunsti paigutamine avalikesse paikadesse praegu soiku jäänud. «Kui mõni aasta tagasi Musumäele ja Mustamäele Tauno Kangro skulptuurid püsti pandi, leiti ajalehtedes, et linn ikka leidis koha, kuhu raha magama panna. Samas on kunst see, mis annab linnale talle omase näo ja hubasuse.»

Hollandile omaselt on Groningenis väga populaarsed jalgrattad. Linna 182 000 elanikul on 76 000 autot ja tervelt 300 000 jalgratast. Autoummikutest suurem mure on, kus saaks jalgratast hoida.

Eelmisel aastal külastas Tallinna Groningeni linnapea. Männi meelest tasuks ka Hollandi linnal Tallinnalt midagi õppida. «Groningenis on muidugi kesklinn kompaktsemalt välja kujunenud kui meil,» tõdes ta. «Siiski võiks iga linn Tallinnalt õppida, kuidas teha suuri projekte kesklinnas. Eeskujuks võiksid olla Rotermanni kvartal või Vabaduse väljak.»

Groningen on Tallinna pikaajaline sõpruslinn, suhted said alguse juba 1990ndate alguses.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.