"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kas pealinna koolide eripära on hävimisohus? (0)
13. aprill 2009

Enamus Tallinna koolijuhte ja ka lapsevanemaid ei toeta haridusminister Tõnis Lukase ja valitsuse otsust lahutada põhikoolid ja gümnaasiumid, sest see hävitaks koolide eripära, selgub uuringust.

Uus, kavandatavalt 2012. aasta 1. septembrist rakenduv põhikooli- ja gümnaasiumiseadus (PGS) näeb ette munitsipaalgümnaasiumide ja -põhikoolide lahutamise. See tähendaks, et harjunud koolimudeli asemel, kus laps saab kaksteist kooliaastat veeta turvaliselt samade seinte vahel, peab ta edaspidi omandama põhihariduse ühes ehk siis kodukoolis, gümnaasiumisse aga minema teise kohta.

Märtsis korraldas Tallinna haridusamet linna koolijuhtide seas küsitluse uue põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse eelnõu kohta. Selgus, et idee lahutada gümnaasiumi- ja põhikooliaste ei leia direktorite poolt üldiselt heakskiitu.

Kooli eripära saab kannatada

Küsitlusest selgus, et enamus koolijuhte ei poolda Tallinna koolivõrgu muutmist taoliste jäikade põhimõtete alusel. Valdavalt peetakse õigeks koolide jätkamist gümnaasiumina koos põhikooli astmega, õpilaste arvu vähenemisel nähakse ette mõnede koolide kujundamist põhikooliks, äärmisel juhul sulgemist.

Tallinna Prantsuse lütseumi direktori Lauri Leesi sõnul on totter lõhkuda seda, mis seni on hästi toiminud. «Mina leian, et Eesti haridus on hea. Mida mitmekesisem on meie koolide maastik, seda rikkam ta on,» ütleb Leesi. «Ka õpetajatele pakub rohkem rõõmu kasvatada väikesi, vahepealseid ja suuri.»

Koolijuhtide hinnangul tuleb koolivõrgu reorganiseerimisse suhtuda diferentseeritult, s.t ühtmoodi ei saa suhtuda Tallinnasse ja maakondadesse, kuna elanike arv ja asustustihedus on väga erinevad. Mitmed pealinna koolid on pika aja jooksul panustanud omanäolisuse kujundamisse ja seettu ei pea haridusjuhid koolide ulatuslikku ümberkorraldamist õigeks.

Samas on haridusministeeriumi põhjendused kavandatavale reformile vägagi tõsiseltvõetavad: laste arv väheneb Eestis lähiaastatel oluliselt, põhikool ja gümnaasium on erinevad ja iseseisvad õppetasemed, millel eri eesmärgid, sisu ja nõuded, õppemeetodid ja keskkond. Samuti näitavad uuringud, et põhihariduse tase on Eestis ühtlaselt hea, gümnaasiumihariduse kvaliteet aga vägagi kõikuv.

Tallinna haridusameti üldhariduse osakonna juhataja Viivi Loki sõnul on idee iseenesest kiiduväärt – temagi leiab, et põhikool ja gümnaasium on kaks täiesti erinevat õppevormi. Ometi söandab Lokk kahelda, kas nii suur ümberkorraldus on Tallinnas vaid paari aastaga teostatav.

«Meie koolid on ju nõukogude ajast pärit hiigelhooned,» nendib ta, «lihtsa arvutuse tulemusena selgub, et nii suure koolihoone gümnaasiumiks reformimisel tuleb täistäituvuse saavutamiseks mahutada sinna 8-9 paralleeli.»

Samad seinad tagavad turvalisuse

Nii suur kool aga ei toeta ühtse koolivaimu tekkimist. «Mammutkoolid tekitavad lastes pidetust, üksildust, kollektiivi killustatust,» nendib Lokk. Ta toob näite Soomest, kus samuti on kohustuslik (põhi)kooliosa gümnaasiumiastmest lahutatud. «Soome koolisüsteem on tunnistatud maailma parimaks, ometi leiavad sealsed haridusjuhid, et viimase aja koolitulistamised oleks tõenäoliselt ära jäänud, kui õpilased oleksid tundnud end oma kooli täisväärtusliku liikmena.»

Loki meelest tagab meie praegune koolisüsteem mugavuse ja turvalisuse. «Laps, kes on esimesest klassist alates samas koolis pinki nühkinud, ei lähe sinna tulistama,» on ta kindel. «Samuti tunnevad ennast toimivas süsteemis turvalisemalt lapsevanemad, kes küsitluse põhjal samuti ei soovi kooliastmete lahkulöömist.»

Küsitlusele vastanud 52 Tallinna koolijuhist 71% (37) sooviks oma gümnaasiumi jätkamist koos põhikooliastmega. Tegelikku olukorda arvestades näeb oma kooli tulevikus põhikoolina seitse praegust gümnaasiumijuhti, kuni kuueklassilise koolina kaks koolijuhti ja 7-12- klassilisena üks praegune gümnaasiumijuht. Kooliastmete lahutamise ideed pooldas 13% vastanuist.

Märt Sults asub võitlusse!

Kopli kunstigümnaasiumi direktori Märt Sultsi sõnul kuluks reformile meeletult raha, kuid haridus ei paraneks.

Sults ei pea Tallinna kontekstis vettpidavaks ühtegi seaduseelnõu põhjendust. «Tallinnas ei tooks see mingit kokkuhoidu, pigem meeletuid lisakulutusi. Aga kuna riigil praegu nagunii raha ei ole, siis lüüakse koolid kokku kirvemeetodil. Osa koolimaju läheb müügiks, osa lastakse ära laguneda,» räägib ta. Tallinnas pole ka õpilaste hulga märkimisväärset vähenemist karta, kuna maalt tuleb aina enam inimesi linna. «Kui osas koolides polegi täistäituvust, siis võiks neis teha ümberkorraldusi kokkuleppel,» leiab Sults.

Samuti ei arva kunstigümnaasiumi direktor, et uus kord hariduse taset oluliselt parandaks. «Haridustase paraneb siis, kui kõik, kes lapsi õpetavad, on õpetajad suure algustähega. Praegu on aga koolides kolmandik pedagooge pelgalt tunnilohistajad,» märgib Sults. «Koolide sunniviisiline lahkulöömine on otsast lõpuni jabur idee. Loomulikult tuleb siin eraldi vaadelda Tallinna (ja võib-olla ka Tartut) ning teisi piirkondi. Kuid maalgi peaks koolide ühendamine ja lahutamine toimuma kokkuhoiu eesmärgil koolijuhtide vastastikuse kokkuleppe alusel, mitte kellegi asjassepühendamatu dikteerimisel. Tallinna ja maapiirkonda ühe mõõduga võtta võib ainult inimene, kes on haige või purjus,» teatab Kopli kunstigümnaasiumi direktor resoluutselt.

Et Tallinna kunstigümnaasiumist saaks pelgalt põhikool või gümnaasium, ei pea Sults üleüldse võimalikuks. «Proovitagu meid hakkima tulla – me korraldame õpilastega Stenbocki maja juures täieliku kaose. Meil on kunstigümnaasium, ja alternatiivi ei ole!»

Sults on kindel, et riigikogus arutlusele tulev eelnõu läbi ei lähe. «Meie Tallinna koolidega hakkame sellele vastu!» kuulutab ta. «Sinnamaani välja, et keerame uksed lukku.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.