"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Maailma noored tipud tulevad spordipeole (0)
13. aprill 2009
Eesti tublimad noorkergejõustiklased Grete Šadeiko ja Taavi Sarapuu hakkavad MM-il medalit püüdma.

«Vaadates meie noorte kergejõustiklaste tulemusi, võib loota ka kõige kirkamat medalikomplekti,» ütleb koolinoorte kergejõustiku maailmameistrivõistluste korralduskomitee juht Madis Pettai.

Et aga võistlejaid on oodata ka maailma suurimaist spordiriikidest Venemaalt ja Hiinast, ei tule kõrged kohad kindlasti kergelt kätte. «Lihtne ei saa olema, kuid meie eeliseks on koduseinte toetus,» mainib Pettai.

Koolinoorte kergejõustiku MM toimub 25.-30. juunini Tallinnas Kadri-oru staadionil. Võistlema oodatakse 87 võistkonda 31 riigist. Osalejaid saabub nii Euroopa riikidest kui ka näiteks Indiast, Nigeeriast ja Puerto Ricost.

Tugev meeskond

Tegemist on meeskondliku mitmevõistlusega, kus iga tiimi sportlane võistleb kahel alal. Individuaalalasid on kokku kaksteist, lisaks meeskondlik teatejooks. Kolme-teistkümnest alast lähevad punktiarvestusse kümme paremat tulemust, mille põhjal selgubki paremusjärjestus. Alad on jaotatud kolme kategooriasse: jooksu-, heite- ja hüppealad. Sportlane peab võistlema eri kategooria aladel, mis tähendab, et näiteks kaht jooksuala valida ei saa. «Tegemist on taktikalise võistlusega, kus treener peab osavalt kombineerima, et võimalikult suurem punktisumma kokku saada,» selgitab Pettai.

Eestit esindab MM-il kuus võistkonda 36 sportlasega. Meie koondise üks kandidaat, talvise mitmevõistluse A-klassi Eesti meister Taavi Sarapuu võistleb teivashüppes ning 110 meetri tõkkejooksus. «Mõlemad on mu lemmikalad, eriti head kohta loodan teivashüppes,» mainib Sarapuu. Lisaks temale on kindel koondise kandidaat Grete Šadeiko, kelle hittaladeks on sprint ja kaugushüpe.

Noormeeste ja neidude riigivõistkonnad pannakse kokku Eesti parimatest 14-17-aastastest kergejõustiklastest, kelle valivad teenekad treenerid Jaak Vetti ja Leonhard Soom. Koondise lõplik nimekiri selgub 20. mail. Neli ülejäänud meeskonda, eraldi arvestuses võistlevad neidude ja noormeeste koolivõistkonnad, selguvad 12. mail Rakveres toimuval katsevõistlusel.

Võistluse patroon, olümpiavõtja Gerd Kanter rõhutab, et igal Eesti noorel on võrdsed võimalused kõrgtasemel kergejõustikuga tegelda. «Igast külast võib tulla olümpiavõitja,» ütleb ta. «Minu kui tippsportlase roll on oma eeskujuga lapsi innustada.»

Käib sport ja pidu koos

Koolinoorte kergejõustiku MM-i korraldab Eesti Koolispordi Liit, mille president on kahekordne olümpiavõitja Erika Salumäe. Rahvusvahelisse koolispordiföderatsiooni (ISF) kuulub 70 riiki. Õigust suurvõistluse korraldamiseks kaitses Eesti kaks aastat tagasi Tšiilis, aktiivne spordipeo ettevalmistamine on kestnud aasta.

Tegemist on ISF-i võistluskalendri kõige olulisema võistlusega. Seekordne osavõtt on arvukaim läbi aegade. Huvi Eesti vastu on suur. Praeguseks on registreerimine lõppenud ja ettevalmistused suurvõistluseks lõpusirgel.

Spordipidu saadab ulatuslik kultuuriprogramm, mis algab suurejoonelise tantsuetendusega avatseremoonial ning jätkub rahvuste õhtuga Pirita kloostris, kus iga riik esineb oma maad tutvustava lühikavaga. Lõputseremoonial lauluväljakul moodustab kultuuriminister Laine Jänes riikide ühendkoori, juhtimaks tähelepanu Tallinnas algavale maailma suurimale laulupeole.

Võistluste läbiviimise suurimad toetajad on kultuuriministeerium ja Tallinna linn. MM-i aitavad läbi viia MTÜ Spordiürituste Korraldamise Klubi Mati Lillialliku juhtimisel, kelle suurimaks ettevõtmiseks läbi aegade on olnud Bigbank Kuldliiga, ja Eesti parimad kergejõustikukohtunikud eesotsas peakohtunik Peeter Randaruga. Võistlusi turvab turvafirma Meeskond. Kaasatud on sadakond vabatahtlikku.

Toomas Vitsut: inimesed tuleb panna liikuma!

«MM on ka omamoodi sissejuhatus projektile Tallinn 2011 kultuuripealinn,» lausus linnavolikogu esimees Toomas Vitsut. «Ja mis sobib veel paremini kokku kultuuripealinnaga kui mitte kehakultuur. Oleme andnud sellele suurüritusele igakülgse toetuse, et sport ja liikumine oleks noorte seas popp. Koolinoorte MM on sellele ideele parim reklaam. Kui me suudame inimesed Tallinnas liikuma panna, siis on see meile kui ühele Euroopa pealinnale väga hea märk. Linna tuntus rahvusvahelises plaanis sõltub just sellest, kui palju siin leiab aset nii arvuka osavõtjaskonnaga rahvusvahelisi sündmusi.»

Lõviosa koolinoorte MM korraldamiseks kuluvast rahast, kaks miljonit krooni, tuli Tallinna eelarvest.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.