"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Edgar Savisaar: Uus aeg vajab uusi lahendusi! (0)
20. aprill 2009

Kõne Tallinna abipaketi foorumil 17. aprillil lauluväljaku klaassaalis.

Ajad muutuvad ja uus olukord nõuab uut lähenemisviisi. Avaliku arvamuse küsitlused näitavad suuri muudatusi inimeste meeleoludes ja väärtushinnangutes. Naised on hakanud üha rohkem kokku hoidma toidu arvelt ja püüavad kodus odavamalt läbi ajada. Meestel on hirm kaotada oma töökoht. Inimesed vajavad uusi teenuseid, millest veel mõni aasta tagasi keegi ei mõelnudki.

Möödunud aasta lõpust hakkasime infosaalis tasuta juriidiliselt nõustama linnaelanikke, keda ähvardas töötuks jäämine. Abistame neid ka kohtuhagide koostamisel endise tööandja vastu, kui sellel tundub olevat perspektiivi. Mõne kuuga on linnalt tasuta juriidilist abi saanud 1700 meest ja naist. Veebruaris kahekordistasime rahalisi vahendeid supiköökidele, aga neid napib ikka. Samal ajal avasime ka täiendavaid kohti ülekoormatud varjupaikades, et inimestel oleks, kus ööbida. Kui me tahame olla humaanne ühiskond, hooliv ühiskond, siis on see meie missioon ja lausa kohustus – abistada nõrgemaid.

Riigi ja omavalitsuse tööjaotus majanduskriisi tingimustes on juba ajalooliselt välja kujunenud. Omavalitsused tegelevad operatiivse esmaabiga nagu supiköögid, varjupaigad ja muu selline. Alustasime sellega juba möödunud aastal. Arstid hindavad oluliseks, et möödunud talvel ei olnud Tallinna linnas mitte ühtegi surmajuhtumit ega isegi mitte amputatsiooni inimese alajahtumise tagajärjel, mis ikka on ähvardanud peavarjuta jäänud tänavainimesi. Varasematel aastatel olid ajad, kui Tallinnas amputeeriti talvega ligi sada tänaval külmasaanud inimest.

Riik peaks samal ajal tegelema uute töökohtade loomise ja olemasolevate säilitamisega. Paraku pole Toompeal sellega tegeldud. Me ei saa aga öelda, et see pole meie asi, sest need on meie linna inimesed, kes jäävad tööta ja kelle perekonnad kannatavad selle all. Tallinn on otsustanud tõepoolest raskele majandusolukorrale reageerides tõestada, et riigi mittemidagitegemisel on olemas reaalne alternatiiv – ideed ja oskused, kuidas rasked ajad üle elada.

Kas olukord on ikka nii hull? Pool aastat tagasi, mil majanduskriis oli ilmselge ja eri eksperdid viitasid suurtele probleemidele, arvestas vabariigi valitsus 2009. aasta majanduskasvuks ikka +2,6%. Täna tunnistab Eesti Pank, et majanduslangus võib tulla -5,5%. Swedbank ennustab majanduslanguseks 2009. aastal juba -9,2%.

Abipaketi koostamisel oleme eeskuju võtnud teistest riikidest ja linnadest. Näiteks USA riigivõim hakkas pärast mulluseid esimesi šokke kinnisvara ja rahandussektoris juba vabariikliku administratsiooni ajal massiivselt toetama oma majanduse võtmevaldkondi. Samal ajal rääkis Eesti valitsus ikka veel lausa majanduse mahajahutamisest.

Demokraadist presidendi Barack Obama käivitatud 787 miljardi dollari suurusest majanduse turgutamise föderaalsest abipaketist läheb USA linnade liidu arvestuse järgi u 144 miljardit otse omavalitsustele.

Föderaalvalitsus toetab tohutute summadega kohalikku teedeehitust (7,9 miljardit dollarit), ühistransporti (8,4 mlrd), munitsipaalelamuehitust (4 mlrd), töötute ümberõpet ja eriti noorte jaoks töökohtade loomist (4 mlrd), koolide renoveerimist (8,8 mlrd) jne.

Toetatakse omavalitsusi, sest just nemad on inimestele kõige lähemal ja nende poole pöördutakse abi saamiseks sagedamini. Lisaks avardati oluliselt omavalitsussektori laenamise võimalusi võlakirjade kaudu.

Muide, selle seaduse ametlik nimi on otsetõlkes samuti kõnekas: Ameerika taastamise ja reinvesteerimise akt. Olukord on Ameerika jaoks eksistentsiaalne ja seda peegeldab ka seaduse pealkiri.

Meie Ansipile sarnase maailmavaatega Tšehhi peaminister Mirek Topalanek iseloomustas Obama Ameerika majanduse taastamise kava kui «teed põrgusse». Kogu ülejäänud maailm (Lääne-Euroopa ja Põhjamaad, Ameerika, Jaapan, ka Venemaa ja Hiina) püüab teha kõik mis võimalik töökohtade hoidmiseks, sisetarbimise turgutamiseks ja oma rahva sotsiaalseks kaitseks. Ainult Eesti ja Tšehhi valitsusjuhid peavad seda eimillekski.

Lühikese ajaga oma riigi 10%-liselt kasvult 10%-lise majanduslangusele viinud Eesti valitsus on kõigutamatu oma usus, et kogu ülejäänud maailm eksib.

Tallinn ei saa istuda käed rüpes ja oodata, seetõttu olemegi koostanud abipaketi, kus on 42 meedet. Üks olulisem neist on sotsiaalsete töökohtade loomine – need on linna finantseeritud ajutised töökohad perioodil, mil tööpuudus on üle 5%. Need töökohad on mõeldud Tallinna elanikele ning töötasu suuruseks on vähemalt miinimumpalk. Tallinn on esimene omavalitsus Eestis, kes hakkab selliseid töökohti looma. Meil on valida, kas maksta enam abirahasid või palka. Meie valisime teise tee.

Korraldame juba maikuus, 19. mail Tallinna trammi- ja trollibussikoondises ja 22. mail Tallinna autobussikoondises esimesed sotsiaalsete töökohtade tööbörsi üritused, kus on võimalik täita ka juba vastavaid ankeete tööle asumiseks alates 1. juunist.

Samas peame vaatama ka tulevikku. Pean silmas uue tööstuspargi rajamist, linna toetusi innovatsiooniks ja ettevõtete omavaheliseks koostööks ehk klastrite arenguks.

Ma usun, et Tallinna ettevõtmised kriisi leevendamiseks inspireerivad ka teisi Eesti omavalitsusi samasuguste kavade koostamisele. Ja et see aitab ka valitsusel lõpuks ometi mõista Eesti riigi majanduse taastamise kavade vajalikkust.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.