"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
«Oleks töö – oleks kõik eluks vajalik olemas!» (0)
20. aprill 2009
Töötu Ants Mändlo julges tulla eelmisel reedel Tallinna abipaketi foorumil 500 kuulaja ette, et rääkida abitöödel osalemise kogemustest.

Tallinna kriisiaja abipakett pakub töötutele mitmeid võimalusi alates lihtsamatest abitöödest ja lõpetades miinimumpalgaga töökohtadega, et nad saaks ennast ree peal hoida

Ants Mändlo, erialalt müürsepp, kaotas töö juba novembris. Üheks vaimseks ja rahaliseks päästerõngaks on talle osutunud linna poolt töötute tarvis käimalükatud abitöödel osalemise võimalus.

«Mind suunati Nõmmele ja siin võeti mind lahkesti vastu,» räägib mees. «Talvel puhastasime metsaalust okstest, tänu sellele said vanainimesed omale kütet. Samuti oleme lammutanud omavoliliselt püstitatud kuure ja korrastanud terviseradade ümbrust.»

Ei istu üksi kodus

Mändlo sõnul on selliste töövõimaluste pakkumine väga vajalik. «Saan neist abitöödest mingi rahalisa, tulen omadega välja,» nendib ta. «Ja seltskond on ka olemas, üksi kodus istuda oleks päris trööstitu.»

Lisaks abitöödele plaanib linn luua oma ettevõtetes veel sel aastal vähemalt tuhat ajutist miinimumpalgaga sotsiaalset töökohta. «Neist töökohtadest peaks enim abi olema neile, kel koha otsimisega kõige suuremad raskused,» ütleb abilinnapea Jaanus Mutli. «Neile, kellel puudub erialane väljaõpe või kelle tervislik seisund või iga ei võimalda teiste tööotsijatega võrdväärselt kandideerida.»

Valmis igaks tööks

Tööd pakutakse ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel, ühissõidukites piletimüüjate ja -kontrollijatena, tänavate ja kõnniteede puhastamisel, laste mänguväljakute hooldamisel jms. Töökohad on mõeldud töötutele, kes on Tallinna elanikud ja arvel tööturuametis.

Lisaks on linn loonud pikaajalistele töötutele võimaluse minna Koplisse töötute aktiviseerimiskeskusesse. Seal käivad pikka aega tööta olnud inimesed koos, et töörutiinist mitte täielikult võõrduda, käsi-jalgu-pead pisutki tegevuses hoida ja mis peaasi – mitte kaotada lootust kunagi aktiivsesse tööellu naasta.

Kuuekümneaastane Aleksandr on tööturuametis töötuna arvel aasta algusest. Enne seda oli mees ametis ehitusel, kuid kui raha-
kraanid selles sektoris koomale keerati, kaotas ta töö. «Olen kvalifitseeritud keevitaja. Räägitakse küll, et keevitajatele tööd jagub, aga neid ettevõtteid, kes mind tööle võtaksid, paraku ei ole,» nendib Aleksandr. «Praegu on võimalik tööd saada ainult tutvuste kaudu.»

Aleksandr kinnitab, et on valmis tegema iga tööd. «Saaks mingigi töökoha, mida siin veel valida,» leiab ta.

Tööharjutuskeskuse töötud, kes elavad toetustest – töötuhüvitisest ja toimetulekutoetusest –, tunnistavad, et vähem kui tuhandest kroonist, mis neil kuus kätte jääb, jätkub vaid kõige hädapärasemaks. Samas ei taha keegi neist hädaldada. «Ei oskagi öelda, millest peale hea töökoha veel puudust tunnen,» arutleb töötuks jäänud Anna. «Lihtsalt üldine olukord on kehvake. Enne oli kaks tööotsa, nüüd ei ole üldse midagi, siit ka kõik mured. Tütar ei saa samuti aidata, tal omal hull olukord – suured võlad kaelas ja palka kärbiti poole võrra.»

Aleksandri pisut vähem kui tuhandekroonisest töötuhüvitisest läheb 300 krooni sotsiaalmajutusüksuse kohatasuks. «700 krooniga kuus ära elada on suur kunst, aga käsi pikal almust paluda pole minu teema. Ja varastada ma ei oska,» räägib mees. Küsimusele, millest nad kõige suuremat puudust tunnevad, jäävad kõik tööharjutuskeskuse kursandid nõutult mõttesse. «Justkui polegi puudust, süüa on, magamiskoht on,» leiavad nad. Filosoofiliste kalduvustega Gennadi nendib: «Oleks töö – oleks kõik olemas.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.