"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Pensioni nimel kohtutee jalge alla? (0)
20. aprill 2009
Riik peatab alates 1. juunist kaheks aastaks maksed teise pensionisambasse. Et midagi ikka sukasäärde pudeneks, soovitavad eksperdid inimestel omalt poolt makseid jätkata.

Valitsus külmutas omapoolsed maksed teise pensionisambasse, inimestel on nüüd võimalus valida, kas jätkata maksmist või minna hoopis valitsuse vastu kohtusse.

2002. aasta lõpus oli põhjust rõõmustada — kogumispensioni fondidega ühines esimesel aastal 208 830 inimest. Seda peeti märgiks, et usaldus riigi vastu on kasvanud. 2009. aastal tekitas valitsus oma otsusega külmutada maksed teise pensionisambasse olukorra, kus inimesed tõenäoliselt veel pikka aega ei saa usaldada ei valitsust ega meie finantssüsteemi.

Valitsus püüab riigieelarvet tasakaalus hoida, kuid sissetulek ei kata ikkagi kuidagimoodi väljaminekuid. Alkoholiaktsiisi tõsteti lootuses, et inimesed on alati joonud, joovad ja jäävadki jooma, aga rahvas vähendas ootamatult selle rahvaliku «kõike raviva» joogi tarbimist. Valitsuse liikmed püüavad meid uskuma panna, et töötasu neile alluvates asutustes on solidaarselt kärbitud, kuid arvud paraku ei kinnita seda alati. Riigikogu liikmed soovitasid tagasihoidlikult nende palga külmutada, kuid president ei lubanud. Aga pensionäride, ka tulevaste pensionäride eest ei astu meie riigis keegi välja, seepärast otsustatigi külmutada sissemaksed teise pensionisambasse.

Kiirus, millega see idee teoks tehti, viib mõttele, et vastav kavatsus küpses juba tükk aega. Sellele vihjab ka tõsiasi, et koalitsiooniparteid suutsid väga kiiresti kokku leppida, aga sotsiaaldemokraadid tulid isegi välja samasuunalise ettepanekuga.

«Meie väljatöötatud skeem garanteerib, et teise pensionisamba süsteem säilib ja inimesed võivad selle valida, kaotamata tulevases pensionis,» ütles Riigikogu sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liige Eiki Nestor, nimetades erakonna plaani kompromissiks.

Ilmselgelt võib seda nimetada valitseva koalitsiooni kompromissiks oma südametunnistusega, kuna nendega, kellele seitse aastat tagasi lubati stabiilset pensionisüsteemi ning teenitud puhkusele minnes normaalset sissetulekut, küsimust ei arutatud.

Mingem kohtusse

Valitsuse otsus annab tuntud vandeadvokaat Leon Glikmanni sõnul alust kohtulikuks aruteluks. «Kui riik midagi halvasti planeeris või valesti kalkuleeris, siis ei ole see piisav õigustus teise isiku konstitutsiooniliste õiguste rikkumiseks,» ütles Glikman.

Ka Riigikogu keskfraktsiooni liige Vladimir Velmann arvab, et ainus võimalus oma õigusi kaitsta on pöörduda üheskoos kohtusse.

«Teist võimalust nendel, kes on riigiga pensionilepingu sõlminud, pole. Valitsusele ühepoolne keeldumine oma kohustustest loomulikult au ei tee,» ütles Velmann.

Aus oleks raha tagastada

Glikmanni sõnul peab valitsus, kui ta on muutnud lepingu tingimusi, andma rahulolematutele inimestele võimaluse teise samba vahendid välja võtta.

Sedasama arvavad praegused pensionärid. «Ühepoolne lepingust loobumine on ebaaus, selline valitsus pole ei töörahva ega pensionäride toetust väärt,» ütles eakate ühenduse Tegusad esimees Rein Tölp. «Ühendus arvab, et praegused pensionärid ning teise sambaga ühinenud ei peaks Andrus Ansipi valitsuse puudujääke kinni maksma.»

Sotsiaaldemokraatide kinnitusel nõustusid nad külmutamisega vaid tingimusel, et valitsus maksab edaspidi need vahendid tagasi.

Samas kahtleb AS SEB Elu- ja Pensionikindlustus juhatuse esimees Indrek Holst väga, et valitsusel oleks küllaldaselt vahendeid, et maksta teise sambasse rohkem kui neli protsenti: «Kust valitsus selle raha võtaks?»

Ja kuigi koalitsioon leppis kompenseerimise protsentides ja graafikus kokku, teatas peaminister Andrus Ansip juba, et ka selle kokkuleppe täitmise võib valitsus majanduslikult raskel ajal pikaks ajaks edasi lükata. Valitsus jättis teise pensionisambaga ühinenutele vaid kaks võimalust: jätkata makseid või külmutada need samaks perioodiks mis valitsuski. Sõltumata valitud variandist kannavad kaotusi kõik, kuid, nagu kinnitavad pangad, on maksete jätkajate kaotused väiksemad.

«Säästa on alati mõtet, nii headel kui ka halbadel aegadel. Riik otsustas oma maksetest loobuda, kuid see ei tähenda, et inimene peaks tegema sama,» ütles Nordea Pensions Estonia juhatuse esimees Angelika Tagel. «Tänavune aasta on näidanud, et igaüks peab oma turvalisuse eest eeskätt ise hoolitsema.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.