"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kooliarstide kaotamise korral jääks osa lapsi arstiabita (0)
26. aprill 2009
Nõmme gümnaasiumi kooliarsti Tiiu Joosti sõnul toimib praegune koolitervishoiusüsteem suurepäraselt – kui perearsti külastamine on õpilasele suur ettevõtmine, siis kooliarsti kabinetist saab ta ikka nõu ja abi.

Kuigi koolilaste terviseprobleemi avastab tihti kooliarst, plaanib riik arstid koolidest kaotada. Tallinn ei kavatse sellega kaasa minna.

Valitsuse jõustatud koolitervishoiureform peaks uuest aastast kaotama koolidest arsti ametikoha. Tulevikus jäävad koolidesse toimetama vaid kooliõed, suuremate tervisemuredega ja läbivaatuseks peavad koolilapsed pöörduma perearsti poole.

Tallinna abilinnapea Merike Martinson on lastearstina aga seda meelt, et koolitervishoiutöötajate, sh arstide roll on õpilaste üha halvenevate tervisenäitajate tingimustes ülioluline. «Kooliarst on koolilapsele palju lähemal kui perearst ning näeb lapse tervisehäireid varem,» ütleb Martinson.

Vanematel napib aega

SA Tallinna Koolitervishoid juhi Kädi Lepa sõnul poleks kooliarsti puudumine koolis väga suur probleem, kui arstisüsteem töötaks laitmatult. «Kardan siiski, et praeguses olukorras jääks kooliarsti puudumisel osa lapsi arstiabist täiesti kõrvale,» nendib Lepp. «Kuna perearsti juures käiakse tavaliselt koos vanemaga, isal-emal aga tihti aega napib, siis lükataksegi vajalik käik edasi. Koolis aga on lapsel võimalus arstiabi saada.»

Samuti kahtleb Lepp selles, kas perearstid on ikka valmis selleks, et oma kooliealiste patsientide nimekirjas näpuga järge ajada ja last kolm korda kooliaja jooksul läbivaatusele kutsuda. Nii teevad seda praegu veel kooliarstid.

Nõmme gümnaasiumi kooliarst Tiiu Joosti, kel pediaatristaaži 42 aastat, arvab, et uue süsteemi tõttu võib koolijütsi tervise jälgimine unarusse jääda. «Ma ei kujuta ette, kust vanemad ja perearstarstikeskused selliseks põhjalikuks läbivaatuseks aja leiavad,» laiutab ta nõutult käsi. «Mõnel vanemal on raskusi lapse koolimineku puhuks tervisetõendi hankimisegagi.»

Kõige tihemini (31%-l juhtudest) pöördutakse arstikabinetti ägeda haigusega. Joosti sõnul on tavaline, et päeva jooksul tuleb arstikabinetti muret kurtma kümme last, viiruste perioodil võib aga pöördumiste arvuks kujuneda isegi 20-30.

Igas koolis on ka oma nö raskemad juhtumid, krooniliste tervisehädadega lapsed, kes regulaarselt arsti juures vestlemas käivad. «Näiteks meie kooli 674 lapse hulgas on 31 astmalast, kolm diabeetikut ja ka muude diagnoosidega lapsi,» räägib Joosti. «Samas leidub ka oma väiksemate hädadega püsikliente. Tihtipeale on need lapsed, kellel kodus vanemate tähelepanu napib. Ta tuleb ka väikest näpuotsa täppi näitama, isegi mitte selleks, et tunnist ära saada – lapsel on lihtsalt tähelepanu vaja.»

Ägedast haigusest hingeabini

Ärakuulamist peab Joosti oma töö juures äärmiselt oluliseks, on ju paljud laste tervisehädad psühholoogilist laadi. «Eriti viimasel ajal on näha, kuidas vanemate töötuse-, suhte- ja rahaprobleemid tulevad lastega kooli kaasa – sealt tulevad kõhuvalud ja peavalud,» tõdeb Joosti. «Iga konkreetse juhu puhul küsime, kas sõpradega on kõik korras, kas kodus on kõik korras. Kui laps saab mure südamelt ära, siis on tal pärast palju kergem.»

Kooliarsti töökoormus on praegu vastavalt haigekassalepingule 6000 last ühe arstikoha kohta. Tallinnas on see tänu linnavalitsuse siiski märksa väiksem – 3500. Kuna laste arv Tallinna koolides jääb reeglina alla tuhande, siis tähendab see, et üks arst käib mitme kooli vahet.

Nõrk lihaskond ja traumad

• Tänapäeva laste suurimateks tervisehädadeks peab Joosti rühihäireid, nägemisprobleeme ja ülekaalulisust. «Eriti nooremas eas on palju ortopeetilist patoloogiat, näiteks lihaskond väga nõrk,» tõdeb arst. «Samuti tuleb viimasel ajal üha sagedamini juba algkassides ette nägemishäireid. Nägemisteravus on langenud 20% õpilastest, mis on päris suur number. Kuldreegel on see, et üle kahe tunni päevas arvuti ees veeta on liiast.»

• Ülekaalulisus kimbutab pea iga kümnendati last. Samuti on probleeme regulaarse toitumisega. «Olen vahel kurb küll, kui kuulen, et sel ajal, kui esimese klassi laps ärkab, ema alles magab,» mainib Joosti. «Laps läheb üksi kooli ja keegi ei vaata, kas ta on ka midagi hamba alla saanud. Toitumisharjumused saavad alguse kodust ja paljudel juhtudel on lapse ülekaalulisus kivi vanemate kapsaaias.»

• 31% lastest pöördub arstikabinetti ägeda külmetus- või viirushaigusega, 15% kurdab kõhuvalu, 10% peavalu, 34% saabub muude kaebustega.

• Traumasid juhtub kõige rohkem 4.-6. klassi laste hulgas, ning 40% traumadest saadakse kehalise kasvatuse tundides.

• 2008. aastal osutas SA Tallinna Koolitervishoid koolitervishoiuteenust 82 Tallinna koolis (69 munitsipaalkooli, kuus eraõppeasutust ja seitse riigikooli). Kokku töötab pealinna koolides 23 arsti ja 74 õde.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.