“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Linna korter – viimane päästerõngas (0)
26. aprill 2009
Mare ja tema naabrid hoolitsevad ka ühise koridori eest – igal korrusel on oma väike lillenurk.

Üürikorter linna ehitatud majas on olnud tuhandetele peredele tõeline päästerõngas. «Ma ei kujuta ette, mis meist muidu oleks saanud,» ütleb enamik neist.

Kuidas elavad inimesed linna ehitatud üürikorterites? Ja kuidas nad on sinna elama sattunud? Pealinn käis mõnel neist külas, et küsida muu hulgas, kuidas nad eluga rahul on.

«Ma ei kujuta ette, mis meist oleks saanud,» ütleb teist aastat Hooldekodu teel munitsipaalmajas elav Mare Salujärv. «Kui oleksime oma korteris edasi elanud, oleks suhe omanikuga ilmselt lõpuks konflikti ja terrorini läinud.»

Mare jäi sundüürnikuks, ja seda lausa kahekordselt. Lootuse oma elamine erastada nurjas väljailmunud endine omanik, kes soovitas kahel majas elanud perel rahad kokku kraapida ja maja ära
osta. Naaber suutiski vajaliku summa kokku ajada, mehe surmast peale üksi tütart kasvatanud Mare mitte.

«Laenu poleks me saanud,» nendib naine. «Algul ütlesid uueks majaomanikuks saanud naabrid küll, et ega mind tütrega just ära ei aeta, aga elu hakkas tasapisi siiski kitsamaks minema. See, et ma siia sain, oli tõepoolest jumala õnnistus.»

Pangalaenuga oleks upakil

Mare ootas munitsipaalkorterit üle kümne aasta, nagu ka Andres Justi koos abikaasaga. Nende tee sundüürnikuna algas Kadriorust.

«1994 ilmus majale peremees ja 1996. aastal võeti meid elamispinna järjekorda,» räägib mees. «Iga aasta käisime oma kohta järjekorras uuendamas ja teada andmas, et meil pole õnnestunud vahepeal mingit elamist saada.»

Nüüd koosneb pere elamine kööktoast ja magamistoast, kus ruumi kokku 34 m2.

«Ma ei ole rikas, tavaline inimene olen,» tõdeb mees. «Pangalaenu riski pole endale võtnud, oleksin siis päris upakil praegu. Kadriorus oli ilus elada, aga munitsipaalmajade külas Hooldekodu teel on samuti ilus. Ümbrus on siin haruldane, eriti kevadel. Korter võiks ju suurem olla ja ruutmeetrine panipaik pere peale on ka väike, aga kui seda elamist poleks saanud, siis…» jätab Justi otsad lahti.

Seltsielu käib

Justi eelmises korteris oli puuküte ja paar korda nädalas pidi kusagil saunas käima, uues kodus on aga keskküte ja dušinurk paari sammu kaugusel diivanist. Pere maksab kuus 20 krooni ruutmeetri eest, millele lisanduvad kommunaalkulud.

«Siin on ka 40-ruutmeetriseid kortereid, aga tütar arvas, et üksikule inimesele pole nii suurt vaja,» mainib Mare, kelle tütar oli selleks ajaks, kui ema lõpuks munitsipaalkorterisse kolis, juba oma elu peale jõudnud. Mare maksab oma 28 m2 korteri eest suvel keskmiselt 800 ja talvel 1300-1400 krooni kuus.

«Põhiliselt on siin Hooldekodu teel vanemad inimesed,» räägib naine. «Kõik on tulnud sundseisust. Eks mõned neist igatsevad oma suuri kortereid taga ja ütlevad, et siin on kitsas, ja et tuttavaid pole. Aga mina olen küll väga rahul. Ega seltsitegevust muidu ei ole, kui ise ei organiseeri.»

Mare ongi korraldanud kohaliku silla avamise peo, kevadpühade tähistamise talgud, Pirita jõe oru puhastamise hoogtööpäeva. «Ise tuleb olla ettevõtlik, küll teised kaasa tulevad,» leiab ta.

Augustiks on kõigile erastamise hammasrataste vahele jäänud inimestele leitud uus kodu. Linna järgmine elamuehitusprogramm keskendub noortele peredele ja spetsialistidele, kokku ehitatakse taas tuhat üürikorterit.

Ülekohtu leevenduseks

Kokku on 2000. aastast alates ehitatud või rekonstrueeritud üle 20 suurema või väiksema munitsipaalmaja, kuhu eelkõige on elukoha saanud sundüürnikud. Eelmise aasta lõpuks oli linn alates 2002. aastast üürile andnud 3658 eluruumi, neist üle 1800 sund-
üürnikele.

Selleks, et omandireformist tulenenud ebaõiglust ja ülekohut leevendada, võttis linn 2002. aastal vastu programmi «5000 eluaset Tallinnasse», mille täitmisega on lõpusirgele jõutud.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.