"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Riik peaks panema vargad tööle ja jätma mõrtsukad vangi (0)
26. aprill 2009
Praegu ei kontrollita piisavalt, ega kinnipeetavad pärast ennetähtaegselt vanglaväravast väljumist uusi kuritegusid ei soorita.

Mõrvarite vabadusse laskmise asemel võiks vangide arvu vähendada varaste ühiskondlikule tööle rakendamise arvelt, leiab kriminoloog Uno Traat.

2005. aastal teatas vastne justiitsminister Rein Lang oma kavast vähendada vangide arvu 4500-4600-lt viie aasta jooksul tuhande, ja seejärel veel tuhande võrra.

«Vange on üle mõistuse palju,» ütles Lang toona. «Suhtarv on 338 vangi 100 000 elaniku kohta. Nii hoiame euroliidus esikohta, sest Kesk- ja Ida-Euroopas on see number keskmiselt 184, Põhjamaades aga pole üle saja vangi 100 000 elaniku kohta. Kui räägime stabiilsetest riikidest, siis on vähe neid, kus vangide osakaal on suurem kui Eestis. Üks vang, kes ise midagi ei tooda, läheb riigile maksma vähemalt 5500 krooni kuus.»

Vangide arvu tahtis Lang vähendada nende ennetähtaegse vabastamisega.

«Tähtaegse vabanemise peamine puudus on see, et endine vang sammub vanglaväravast musta auku, talle on üleminek liiga järsk,» õigustas Langi kavandatud sammu Postimehes justiitsministeeriumi kantsler Martin Hirvoja. «Ta kaob ka õiguskaitsjate vaateväljast, sest riigil pole enam õigust tema tegemistel pidevalt silma peal hoida.»

Märtsis 2006 rääkis Lang, et 2010. aastaks tuleks vangide arv vähendada 3900-ni. Juba järgmisel aastal saavutas riik eesmärgist veel suurema tulemuse. Kui 2007. aasta alguses oli Eesti vanglates kokku 4311 isikut, siis 2007. aasta lõpus vaid 3467.

2007. aasta alguses muutus seadus, mille järgi esitas vangi ennetähtaegse vabastamise ettepaneku kohtule vangla juht. Seega ei hinda vangi vabastamise kõlblikkust enam inimesed, kes tema isikuomadusi kõige paremini hinnata oskavad.

Eksvangid tänavale tapma

Vangide vabastamine käib nüüd teatud mõttes hoogtöö korras – kui kinnipeetaval täitub trellide taga teatud periood, ilmub kohtusse automaatselt tema vabastamise taotlus. Kohus saab otsustada vaid lähtuvalt kriminaalhooldaja ja prokuröri seisukohtadest ja sellest, kas kinnipeetaval oli vanglas distsipliinirikkumisi.

Pärast ennetähtaegset vabastamist kasvas ka kuritegude arv, mille olid toime pannud enne tähtaega vabastatud vangid. Mullu sattus 15 protsenti ennetähtaegselt vabastatud ja kriminaalhoolduse all olnutest tagasi vanglasse.

Eelmise kuu alguses leiti Harku järve jäält prügikott tükeldatud inimkehaga, mille olid sinna eeldatavasti toimetanud enne tähtaega vabastatud 28-aastane Priit ja 44-aastane Aleksei. Järgmisel päeval hukkus Tartus pussitaja käe läbi Erich, kes püüdis kaht noormeest relvastatud kallaletungijate eest päästa. Tapmises kahtlustatuna võeti vahi alla Vladimir ja 28-aastane Priit Pesur, viimane oli ennetähtaegselt vanglast vabanenud. Prokurör oli vabastamisele vastu tõrkunud, kuid kriminaalhooldaja ja kohtunik olid mehe positiivse tuleviku suhtes kindlad.

Vargad tööd tegema

Sisekaitseakadeemia politseikolledži kriminoloogialektor Uno Traadi sõnul on enne tähtaega vabastamine lääneriikides väga levinud ja meil võeti sellest kiiresti eeskuju. «Põhjamaad on näiteks kriminaalhoolduses arenenumad ja seal võib enne tähtaega vabastamine toimida, meil jäävad selles suhtes õhku mitmed küsitavused,» ütles Traat ja lisas, et meie vanglad ei tööta nagu parandusasutused. «Juba 150 aastat on räägitud, et vangla on tegelikult kuritegevuse kool,» mainis Traat. «Meie vanglasüsteemis teevad vangid väga vähe tööd, ka sotsiaalprogramme napib. Vangid lihtsalt molutavad ja nii tekivad neil vihased tunded ja halvad mõtted.»

Traadi meelest oleks mõistlik vangide arvu vähendada hoopis asenduskaristuse määramisega. «Suurem osa vangidest on inimesed, keda on karistatud varguse eest,» rääkis ta. «Näiteks Soomes varguste eest vangi ei panda, vargad suunatakse ühiskondlik-kasulikku tööd tegema. Tööd tehes õpivad nad uusi väärtusi ja ka ühiskonnale on nende tööst kasu. Nii saab vangide arvu vähendada, samas ohtlikke inimesi vanglasse jättes.»

Traadi sõnul võiks ennetähtaegse vabastamise üle otsustada komisjon, mis koosneb kas või osalt inimestest, kes temaga vanglas iga päev kokku puutusid. «Komisjon peaks kaaluma nii selle teo iseloomu kui ka kinnipeetava isikuomadusi, eriti seda, kuivõrd ta on paranemise teele asunud,» lausus Traat. «Alles seejärel võiks langetada otsuse, kas vabastada inimene enne tähtaega või mitte. Kui tapmine toimus kire ajel näiteks abikaasat petmiselt avastades, pole ehk tapja vabastamine nii hull kui paadunud mõrtsuka puhul.»

Kriminaalhooldus ei toimi

Tallinnas Männikul ja ka mujal Eestis tegeleb vabanenud vangide elujärjele aitamisega MTÜ Sotsiaalse Rehabilitatsiooni Keskus. Selle juhataja Taavi Käsk nentis, et riiklik vangide rehabiliteerimine ei toimi.

«Inimesed lastakse vanglast välja ja sellest hetkest on nad nö ripakil,» ütles Käsk. «Vangidega tegelemine lükatakse omavalitsuse õlgadele, kuid on palju vange, kes nagu ei kuulugi ühegi omavalitsuse pädevusse. Väiksemates kohtades puudub endiste vangidega tegelemine hoopis ja seal ei ole ka tööd. Nii tulevad nad suurtesse keskustesse, kus on «omad» vangid ja kuhu keegi neid ei oota. Küsisime hiljuti Sillamäe linnalt, mida me teeme nende linna vangiga. «Visake välja ja lükake uks kinni,» oli vastus. Nii tekib kinnine ring, kus endistel vangidel pole muud teha, kui vanglasse tagasi minna.»

Käsk tõdes, et Eestis pole piisavalt kriminaalhooldajaid. «Ühel hooldajal on korraga 60 endist vangi, mis sisulisest tööst saab sel juhul rääkida!» ütles ta. «Kui riik ei suuda hakkama saada, võiks teenust ju sisse osta. Praegu maksavad endised vangid meie keskuses viibimise eest 1500 krooni kuus. Normaalne oleks, et vähemalt esimesed kuud maksaks riik selle summa toetusena kinni.»

Sel aastal pole keskus riigilt sentigi saanud. Viimati tuli raha üle-eelmisel aastal, ja seda mitte Tallinna jaoks.

Tuhanded vangid enne tähtaega tänaval

2006. aastal, enne seadusemuudatust vabastati vanglatest kokku 2183 inimest, neist tingimisi enne tähtaea 581.

2007. aastal vabastati vanglatest kokku 2559 inimest, neist seadusemuudatuse tõttu enne tähtaega lausa 1225, sealhulgas elektroonilise valve kohaldamisega 181.

2008. aastal vabastati vanglatest kokku 2029 inimest, neist tingimisi enne tähtaega 807, sealhulgas elektroonilise valve kohaldamisega 182.

Eelkontroll on nõrk!

Kalle Laanet, Riigikogu liige:

Meie naaberriik Soome on jaganud karistatud isikud tinglikult kolme rühma:

Esiteks alaealised – nendega teeb riik väga suurt tööd, et tuua nad õiguskuuleka käitumise juurde tagasi. Teiseks isikud, kes on kohtu poolt korduvalt karistatud, kuid keda on võimalik mõjutada ja tuua ühiskonda tagasi kui õiguskuulekas kodanik. Kolmandaks nn retsidivistid ehk paadunud kurjategijad, kelle mõjutamine ei ole võimalik. Neid hoitakse võimalikult kaua ühiskonnast isoleerituna.

Sama põhimõtte järgi peaksime ka meie käituma. Järelevalvet teostavad isikud ja organisatsioonid peavad ära tegema väga põhjaliku eeltöö, et aru saada, millist mõjutamise süsteemi kasutada. Mulle tundub, et antud seaduste rakendamisel on hätta jäädud just eelkontrolli teostamisega.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.