"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Merike Martinson: vaesus on suurim terviserisk (0)
04. mai 2009
Merike Martinson

Tallinna abilinnapea Merike Martinson tunneb muret rahva tervise pärast, sest riigieelarves tehtud kärped puudutavad otseselt või kaudselt ka arstiabi kättesaadavust.

Kuidas te hindate praegu eestlaste tervist – on see hea või pigem kehvapoolne?

Viimastel aastatel on inimesed seoses üldise elukvaliteedi tõusuga hakanud rohkem oma tervise eest hoolt kandma – on suurenenud teadlikkus tervislikust toitumisest, tegeldakse rohkem tervisespordiga. Kui kujutleda inimese tervist püramiidina, siis tipus on 10-20%-ga tervishoid, umbes kolmandiku tervisest määrab geneetika ja ülejäänu on suures osas inimese enda teha.

Viimastel aastatel on paranenud arstiabi tase ja võimalused. Ometi võib prognoosida, et majandusraskused hakkavad otsesemalt või kaudsemalt ka inimeste tervisele negatiivset mõju avaldama.

Kuidas need raskused tervisele mõjuvad?

Majanduskriis – sest kriis meil ju on – tekitab inimestes abitustunde. Tulevik on ebamäärane, keegi ei tea, mis edasi saab. Puudub kindlustunne, ja see tekitab stressi. Juba praegu on oluliselt tõusnud nende inimeste hulk, kes muredega psühholoogi poole pöörduvad. Kui rääkida haigustest konkreetsemalt, siis stress on üks olulisemaid tegureid südameveresoonkondade haiguste tekkel, lastel avaldub stress eeskätt kõhu- ja peavaludes. Inimesel, kellel on raskusi sellega, et ots otsaga kokku tulla, hakkab varem või hiljem tervis kannatama. Mida vaesem on elanikkond, seda rohkem on terviseprobleeme. Vaesus ongi kõige suurem terviserisk.

Oleme Tallinnas päris palju ära teinud, et inimeste sotsiaalset toimetulekut toetada. Samas on raviasutused pidanud riigieelarve kärbete tõttu oluliselt oma tegemisi kokku tõmbama. Kuid tervis on üks, ja seda tuleb ka majandusraskustes kaitsta.

Kust on kärpimiskäärid kõige vägevamalt lõiganud?

Haiglad on saanud päris mitu matsu – riik on lõpetanud amortisatsioonikulude kompenseerimise, haigekassa vähendanud lepingumahte. Lisaks tõusis selle aasta algusest ravimite ja haiglaaparatuuri käibemaks 5 %-lt 9 %-le. Teised Euroopa riigid lasevad praegu käibemaksu alla, aga meie tõstsime kriisiolukorras makse veelgi. Kusjuures haiglad käibemaksu tagasi ei saa. See käibemaks, mis meil saamata jääb, on keskhaiglates kusagil 35-40 miljonit, lastehaiglas 10-12 miljonit krooni. Nii et haiglatele on see suur löök, sest uus käibemaks praegu haigekassa hinnakirjas ei kajastu. Käibemaksutõus hakkab haigekassa hinnakirjas kajastuma alles 1. juulist, aga haiglad on viivitamisega kaotanud juba miljoneid kroone.

Kuna haigekassa hindade muutmisprotsess on aasta-kahe pikkune toiming, siis ei kajastu ka hiljutine kütte-, elektri- ja veehinna tõus. See tähendab, et haiglad on kulutanud rohkem, kui on tulu, ning peavad oma ravimahtusid vähendama, mis patsiendile tähendab veel pikemat järjekorda eriarstile.

Kas riik poleks saanud kokku hoida nii, et tervishoid ei peaks nii suuri kahjusid kandma?

Tervishoius oleme alati raha väga ratsionaalselt kasutanud. Me oleks võinud elada palju lopsakamalt, arstid oleks võinud saada palju paremat palka. Haigekassasse on sotsiaalmaksust headel aegadel kopsakas summa kogunenud, neli miljardit krooni. Nüüd aga nõutakse veel tohutut kokkuhoidu, selle asemel, et selle rahaga, mille riik halbade aegade tarbeks oma inimestelt on kogunud, haiglaid samal tasemel hoida. See on ju see raha, mida rasketes olukordades kasutada! Riik aga hoiab summat kiivalt, et eelarvet tasakaalus pidada.

Haiglatel vähendas haigekassa tänavu sotsiaalmaksu laekumise vähenemiste tõttu 2,6% võrra juhtumeid – näiteks lastehaigla puhul tähendab see 2000 statsionaarset patsienti vähem.

Nii et eriarsti ja haigla järjekorrad pikenevad veelgi?

Jah, paraku küll. Järjekorra pikenemine teeb haiged rahulolematuks. Arstiabi taseme säilimine on ohus. Kannatab ravikvaliteet, ja kannatab sellepärast, et arst peab tegema valikuid – kas ta laseb inimest vaevelda pool aastat näiteks nahasügelemise käes või pikendab kaks kuud teise südamehaige inimese vastuvõtule pääsemist. Või kui haige tuleb vastuvõtule, jätab ta osa vajalikke uuringuid tegemata. Rahapuuduse tõttu võime näiteks jätta enneaegse imiku ilma ühest ravimist, mida 15 aastat tagasi veel nagunii ei olnud ja milleta saab tegelikult hakkama, kuigi ravi on pikem ja tulemused halvemad. Need on tegelikult võimatud valikud, sest arstieetika järgi peab arst kasutama ravis kõiki teadmisi ja võimalusi. Kas tal järgmise haige jaoks raha jätkub, selle pärast ei tohiks arst pead murda.

Samas kui sa pead näiteks südameuuringuid ootama, sa ei pääse isegi skriiningule, siis võib juhtuda, et satud eriarsti juurde pääsemise asemel hoopis infarktiga haiglasse, aga infarkti ravida on ju tegelikult kümneid kordi kallim.

Kas mingite muude kulude arvelt ei annaks kokku hoida, et haigetel ei tuleks kannatada?

Loomulikult on ka haiglates kohti, kust annab kokku hoida – majanduskulud saab üle vaadata, preemiate ja tulemuspalkade maksmist vähendada, investeerimiskulusid samuti – kui ei saa sel aastal osakonda renoveerida, teeme järgmisel aastal… Sellised asjad ei ole eluohtlikud. Kindlasti annab juhtimist ökonoomsemaks muuta. Kuid ravikvaliteedi tasemelt ei saa kokku hoida.

Kuidas te lastearstina laste terviseprobleeme hindate?

Lapsed on kõige haavatavamad. On räägitud nende ravimisoodustuse vähendamisest, aga kui lapsel jääb mingi kroonilise haiguse ravim ostmata, siis kroonilisus süveneb, tegelikult seisab tal ees invaliidistumine ja ta elukvaliteet on tõsises ohus. Kui me jätame praegu midagi ravimata, siis hiljem kroonilise või invaliidistumisena nõuab ta meilt tulevikus hoopis rohkem ressursse nii tervishoius kui ka sotsiaalhoolekandes.

Midagi head peab ju ka tervishoius olema?

Ma ütleks, et Tallinnas on olukord mõnevõrra parem kui mujal Eestis. Tallinn on seadnud tervishoiu üheks prioriteediks. Toetame vähekindlustatud inimesi kallite ravimite ostmisel ja haiglaravi saamisel ning oleme kindlalt otsustanud sellest kinni pidada ka majanduskriisi tingimustes.

Jätkame hooldusravi kaasrahastamist, et Lääne-Tallinna keskhaigla Nõmme hooldusravi osakonnas jääksid voodikohad haigetele avatuks.

Samuti otsustasime, et voodipäevatasu esimese kümne päeva eest Tallinna haiglates ei kehtestata, nagu seda on riigihaiglates tehtud. Selle kehtestamine võiks kujuneda suureks probleemiks toimetulekuraskustesse sattunud inimestele haiglaravile pääsemisel, seada ohtu nende tervise ja edaspidi elugi.

Jätkame ka laste eriarsti visiiditasu kompenseerimist, et selle raha puudumine lastevanematel ei saaks takistuseks laste pääsemist arsti juurde.

Tallinn on pidanud oluliseks tervisefondi säilimist – tervise edendamiseks on eelarves ette nähtud 1,5 miljonit krooni.

Aitame rajada Lääne-Tallinna keskhaigla Pelgulinna sünnitusmaja perekeskust, kus hakatakse tegelema emade ja laste tervise ja selle edendamisega; jätkuvalt toetame koolitervishoidu, säilitades kooliarstide kohad, et kooliealistele laste tervisehädad oleksid õigeaegselt märgatud; taotleme endiselt võimalust rajada Laste Vaimse Tervise Keskus, mis pakuks abi kogu Põhja-Eestile ning mille vajadus suureneb praegusel keerukal ajal pidevalt.

Reserv tuleb kasutusele võtta!

Mitu Eesti arstide ja patsientide ühendust pöördus möödunud nädalal ühiselt vabariigi valitsuse poole ettepanekuga kasutada arstiabi kättesaadavuse tagamiseks haigekassa reserve.

«Plaanitav lisakärbe tekitab piltlikult väljendudes olukorra, kus iga kümnes patsient tuleks jätta ravita,» seisab pöördumises.

Valitsuskabineti 13. aprilli otsuse kohaselt tuleks haigekassa eelarvet kärpida 688 miljoni krooni võrra. Ravikindlustusmaksu laekumise vähenemine võtab tuludest 376 miljoni krooni ja reservist varem lubatud osa kasutamise keelamine kahandab kulusid veel 312 miljoni võrra. Eelmise lisaeelarvega juba vähendati haigekassa eelarvet 612 miljoni krooni võrra.

«Haigekassal on reserve ja eelmiste aastate jaotamata tulemit kokku 4,16 miljardit krooni. Tegime valitsusele ettepaneku katta ravikindlustusmaksu laekumise võimalik vähenemine haigekassa jaotamata tulemi kasutusele võtmisega,» öeldakse pöördumises. «Jaotamata tulem on osa inimeste eelmistel aastatel makstud ravikindlustusmaksust, mida haigekassa on kogunud selleks, et haiged ka maksu laekumise vähenemise korral ravi ja hüvitisi saaksid. Inimestel on õigus seda raha nüüd kasutada. Kulutuste edasine vähendamine viib arstiabi kättesaadavuse sellise languseni, mis ohustab patsientide tervist ja elu.»

Allikas: Eesti Arstide Liidu koduleht www.arstideliit.ee
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.