"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Riigikogu liige Marika Tuus töölepinguseadusest (0)
04. mai 2009

Niigi koondamisi soodustav uus töölepinguseadus on tehtud äärmiselt kaldu tööandja poole, ja seegi vähene, mis oli töötajate kasuks, tahetakse  nüüd kaotada.  Ametiühingute osa seaduse läbirääkimistel oli väga nõrk. Kogu selle seaduse kontseptsioon aga pärineb Eiki Nestorilt, kui ta oli Mart Laari valitsuses sotsiaalminister. Ja see seadus olekski tol korral vastu võetud, puudu jäi nädalake, kuid siis kolmikliit lagunes. Põhiline, et see ongi Eiki Nestori tehtud seadus, küll aga oli tollane eelnõu tänasest veelgi hullem. Mis siis uue seadusega muutub?
• Vallandamiskaitse töötajatel väheneb.
• Koondamisest etteteatamise aeg lüheneb keskmiselt kuu aja võrra, alla aasta töötanutel aga endiselt kahelt kuult vaid 15 päevale.
• Koondamishüvitised vähenevad ühe kuupalga võrra. Samas langeb tööandja jaoks koondamishüvitise koormus vaid ühe kuu peale sõltumata sellest, kas töötaja saab ühe, kahe või kolme kuu hüvitise. See tähendab, et töötukassa koormus oluliselt tõuseb ja tööandja osa oluliselt väheneb. See on tähtis, sest muidu räägitakse, et töötukassa raha väheneb vaid tänu üha suurenevale töötusele.
• Ebaseaduslik vallandamine seadustatakse. Kui töötaja saab kohtus ebaseadusliku vallandamise suhtes õiguse, ei pea teda enam tööle ennistama. Mina olen seda nimetanud seaduserikkumise seadustamiseks.
• Õhtust tööaega enam ei eristata ja rohkem ei maksta (teatrid, raadio, TV jne).
• Puhkepäevadel töötamise lisatasu kaob (praegu 50% juures).
• Neljakuuline katseaeg. Seadus näeb ette, et kõik võetakse tööle neljakuulise katseajaga. Kui soovitakse teisiti, tuleb see töölepingus eraldi ära märkida.
• Töötajate haiguse ja ka puhkuse ajal võib töölepingu üles öelda.
• Töötasu saab ühepoolselt alandada kuni alampalgani.
• Tööleping peab küll olema kirjalik, ent piisab vaid ühepoolsest paberist, kus tingimused kirjas.
• Vallandada saab SMS-i, e-kirja või faksiga.

Ainukesteks plusspunktideks selles seaduses on töötajale:
Töötuskindlustuse hüvitise suurus koondamisel tõuseb: saja töötuse päeva puhul 70% töötaja endisest palgast (praegu 50%), 101 ja rohkem päeva puhul 50% (praegu 40%).
Hüvitisi hakkavad saama ka omal soovil lahkujad – 40% endisest palgast. Aga kes ikka omal soovil lahkub!? Kuid just neid hüvitisi tahetaksegi kaotada ja vähendada. Seega tööandjad võtavad kõik ja töötajad kaotavad kõik. Ka töötuskindlustuse maksu tõus on töötajale kaks korda kõrgem.
Euroopa Liidu riikide rõhuv enamus ei toeta tööpoliitika lahendamist võlaõiguse kaudu, kuna tööandja ja töövõtja pole päris võrdses positsioonis.

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.