"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Erki Nool: Riigikogu tegi vale otsuse! (0)
11. mai 2009
Olümpiavõitja Erki Nool pole sugugi rahul eelarvekärbete tõttu spordiseaduses tehtud muudatustega.

Spordi- ja noorsootöö rahastamine pole enam linnade ja valdade kindel kohustus, otsustas valitsus, andes omavalitsustele sisuliselt soovituse teha valusaid kärpeid just neis valdkondades.

Kui varem oli spordiseaduse kohaselt valla- või linnavolikogul kohustus toetada oma haldusterritooriumil asuvate spordiorganisatsioonide tööd, siis riigieelarve kärpeid tehes muutis valitsus seadust ning nüüdsest peab spordi- ja noorsotööd toetama üksnes eelarveliste vahendite olemasolul. See jätab omavalitsustele tegelikult vabad käed selle valdkonna kulude oluliseks piiramiseks.

«Väga vale otsus!» põrutab olümpiavõitja ja Riigikogu liige Erki Nool veel enne, kui jõuab lõpuni kuulata küsimuse, mida ta sellest seadusemuudatusest arvab. «Loodan, et Riigikogu parandab oma vea juba lähiajal.»

Nool näeb kõige suuremat ohtu selles, et väiksemad ja vaesemad omavalitsused haaravad raskuste süvenedes esmalt kinni just võimalusest spordiraha arvelt kokku hoida. «Selle parandusega on linnadele ja valdadele, kes sporti tähtsaks ei pea, antud seaduslik võimalus spordilt raha ära võtta,» räägib ta. «Varem, kui spordi toetamine oli riigi kohustus, pidid omavalitsused pea tööle panema, kuidas spordi jaoks raha leida. Nüüd pole neil enam vaja seda teha.»

Samas on selge, et valitsuse otsus kärpida riigieelarves kohalike omavalitsuste tulusid 1,375 miljardi krooni võrra võib anda valusa löögi linnade ja valdade spordi- ning noortetööle, sest kärbitakse kindlasti ka sellest vallast.

Riigikogu parandagu viga!

Noole hinnangul võivad seadusemuudatuse tõttu veelgi ägedamalt lõkkele lüüa kultuuri- ja spordiinimeste sõnasõjad rahastamise pärast. «Näiteks Elvas on kultuurimaja niigi saanud kordades rohkem raha kui kohalik sport, ma ei kujuta ette, mis edaspidi juhtuda võib,» arutleb Nool. «Organisatsioonid, keda kärped puudutavad, tõusevad alati tagajalgadele. Eesti olümpiakomiteest enne seadusemuudatust küll ühtegi kurja kirja ei tulnud, magati lihtsalt maha. Riigikogu aga on varemgi kehvi otsuseid teinud ja neid hiljem parandanud. Loodan väga, et seda tehakse ka nüüd.»

Tallinna spordi- ja noorsooameti juhataja Rein Ilvese sõnul pole ta kuulnud, et mõnes omavalitsuses oleks spordi- ja noortetöö rahakraanide kinnikeeramist arutatud.

«Tallinna linn ei tee seda kindlasti, isegi siis mitte, kui peaks tulema lisaeelarve,» kinnitab Ilves. «Oleme otsustanud, et leiame vahendid ning pearaha vähendamise teed me ei lähe. Sport ja noored on meie jaoks tähtsad.»

Seadustesse väljendi «vahendite olemasolul» lisamises näeb Ilves tagamõtet: «Riigi sõnum oli ilmselt, et otsustage kohtadel ise ja ärge lootke riigi toetusele, muud ma ei oska sellest välja lugeda.»

Eesti olümpiakomitee peasekretär Toomas Tõnise leiab vähemalt esialgu kohalike omavalitsuste kohta vaid kiidusõnu. «Olümpiakomiteeni pole ei spordialaliitudelt ega -klubidelt jõudnud andmeid, et kuskil oleks spordi toetamisele päris kriips peale tõmmatud,» ütleb Tõnise. «Omavalitsused on spordi toetamist jätkanud. Tõsi, selleks eraldatud summad on vähenenud.»

Samas näeb Tõnise ohtu, et kriisi süvenedes võivad käivituda mustad stsenaariumid ja kohalik spordielu võib mõnel pool toetusrahast ilma jääda. «Kohalik sport on eelkõige laste ja noorte sport, seotud nende vaba aja veetmise ja tervisega. Kohaliku spordielu toetuseta jätmine võib just selles plaanis kaasa tuua hukatuslikke tagajärgi,» räägib ta.

Eesti olümpiakomitee ei kavatse käed rüpes istuma jääda. «Spordiseadust tuleb nagunii kohendada ja me teeme lobitööd selle nimel, et seaduse see osa endises vaimus taastada,» kinnitab Tõnise.

Emadepäeva «kingitus»

Valitsus vähendas ka kohalike omavalitsuste kohustust tagada lasteaiakohti poole aasta võrra.

Kui seni nägi seadus ette, et lasteaias käimise võimalus tuleb luua kõigile ühe- kuni seitsmeaastastele lastele, siis uues redaktsioonis kehtib see pooleteise- kuni seitsmeaastaste kohta.

Uute eelarvekärbete kaalumisel on rahandusministeeriumi eelarve tööversioonis välja pakutud ka idee lühendada vanemahüvitise maksmise perioodi senise lapse 1,5-aastaseks saamise asemel kuni lapse aastaseks saamiseni, või siis alternatiivina alandada vanemahüvitise maksimummäära.

Kui vanemahüvitise perioodi tõesti vähendatakse, tekitaks valitsus vanemate jaoks perioodi, kus ühelt poolt vanemahüvitist riigilt enam ei saa, aga lasteaiakoha saamise õigust vanemal veel pole.

«Sellised kärped on vastuvõetamatud – olgu vanemahüvitise maksmise lühendamine või selle vähendamine,» ütleb Eesti lastevanemate liidu haridus- ja teadusnõunik, Helsingi ülikooli doktorant psühholoog Ivar Tröner. «Taolisi kärpeid ei saa kuidagi pidada ettenägelikuks perepoliitikaks, sest me toetame oma peresid niigi vähe.»

Poliitikauuringute keskuse Praxis uuring näitas, et emapalk on suurendanud naiste motivatsiooni enne lapse sündi töötada, ja vähenenud on nende osakaal, kes lapse esimesel eluaastal töötavad. Hüvitise kehtestamine on motiveerinud kõrgemapalgalisi naisi teist ja kolmandat last sünnitama ning kasvanud on järjestikuste sündide arv. «Sellised poliitilised otsused peaksid põhinema teaduslikel uuringutel, mitte lihtsalt vajadusest raha kokku hoida,» kinnitas psühholoog. «Meie lapsevanemad töötavad niigi Euroopas kõige rohkem, vaesuse surve on nii suur, ja nii jääbki neil järjest vähem aega lastele.»

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.