"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Need lapsed jäävad lapsepõlvest ilma! (0)
11. mai 2009
Napsiga liialdjate lapsed satuvad ka ise kergemini alkoholisõltuvusse. (Pilt on illustratiivse tähendusega.)

Alkohooliku peres kasvav laps kannatab oma vanema meeleolukõikumiste ning tihti ka psüühilise ja füüsilise vägivalla all.

«Need lapsed kogevad sagedamini psüühilist, füüsilist ja seksuaalset vägivalda,» nendib Tallinna perekeskuse juht Pille Teder. «Nad peavad igapäevaelus toime tulema oma vanemate meeleolukõikumiste ja tujukusega. See omakorda tekitab lapses usaldamatusetunde oma vanemate vastu. Laps ei saa aru, millal saab vanemat usaldada, millal mitte. Ta ei tea, kuidas mingis olukorras käituda: kui purjus isa lööb ema, siis mida oleks targem teha – ema kaitsta või üritada põgeneda?»

Rõõmust ja sõpradest ilma

Teder märgib, et vanemate täielik ebastabiilsus tekitab tihti olukorra, kus laps võtab ise vanema rolli ja seob end kohustustega, mis tegelikult peaks olema ema-isa mure. «Nad tunnevad hirmu nii enda kui ka oma vanemate pärast. Laiemas plaanis on see traagiline, sest lapsepõlv jääb neil lastel ju olemata,» räägib ta.

Teisalt kannatavad ka alkoperest pärit lapse sõprussuhted. «Nad on sotsiaal-seses isolatsioonis, sest ei saa sõpru külla kutsuda – iial ei või ju teada, kas vanemad kodus on kained või purjus,» räägib Teder. «Sageli satuvad nad koolis vanemate tõttu narrimise-kiusamise ohvriks. Aga lapse jaoks on traumeeriv, kui tal pole sõpru.»

Sellised olukorrad põhjustavad lapse endassetõmbumist, ta ei suuda tunda rõõmu, samuti langeb tema enesehinnang.

Varjavad vanema alkoholismi

Perekeskuse juhataja sõnul on suur hulk lapsi, kes nende juurde satuvad, pärit just nimelt alkoholiprobleemiga peredest. «Tihti aga satuvad nad meile hoopis teiste muredega ning pere alkoholiprobleem ei tulegi kohe esile, sest lapsed üritavad seda maha salata,» tõdeb Teder.

Sama kinnitab Tallinna lastekaitsespetsialist Reet Rääk: «Laps ei taha sellistest asjadest eriti rääkida. Mure avaldub suhtumises, käitumises, õppeedukuses. Eeskätt satub riskilaps psühholoogi juurde nende probleemidega.»

Lapse stressist väljatoomine nõuab suurt vaeva ja aega, teraapiad võivad kesta aastaid. Konkreetset retsepti, mis alkoholiprobleemiga peret aitaks, ei ole. Alati ei pruugi kõik pereliikmed olla valmis olukorda parandama, sest napsitajad kipuvad ju tihtipeale oma probleemi eitama.

Tihti teeb sõltlaste enda probleemi mittenägemine aitamise raskemaks. Alkoholiprobleemiga inimene on sageli osav manipuleerija, mistõttu tal õnnestub oma kaaskondlastele peale suruda endale sobivad käitumismustrid. Tarbitud alkoholikogustest ei tohi alkohooliku meelest rääkida, samuti ootab ta, et teised vaikivad maha või parandavad tema vead ja eksimused. Oodatakse, et lähikondlased ei väljenda oma rahuolematust alkoholisõltlase käitumise üle, vaid otsivad vigu endis ja on enesekriitilised.

«Kahtlemata on ka Eestis selle väärkoheldud laste probleemiga palju tegeldud,» märgib Teder. «Samas pole meil seni tehtud ühtegi uurimust, mis annaks selge ja ülevaatliku pildi sellest, kui paljud lapsed kannatavad oma vanemate alkoholisõltuvuse tõttu.»

See-eest puutuvad sotsiaaltöö- ja tervishoiuspetsialistid oma igapäevatöös sageli kokku lastega, kes kannatavad koduse vägivalla – nii emotsionaalse, vaimse, kui ka ka füüsilise – tõttu, mis tuleneb sageli just vanemate alkoholiprobleemist.

Alkoholi tarbitakse varem

«Kuid kuna meie sotsiaalhoolekande iga on märksa lühem kui mujal Lääne-Euroopas, ei jookse kogemuste jagamine mööda külgi maha,» põhjendab Teder, miks arutasid 15 Euroopa riigi lastekaitsespetsialistid eelmisel nädalal Tallinnas, kuidas parandada alkoholiprobleemidega peredest pärit laste olukorda.

«Eesti keskmine alkoholitarbimine on natuke rohkem kui ämbritäis puhast piiritust inimese kohta aastas ehk umbes kaks ja pool pange viina,» mainib Teder. «Statistika järgi pole kogus viimastel aastatel küll oluliselt kasvanud, ent murelikuks teeb asjaolu, et alkoholi hakkavad tarbima järjest nooremad.»

Rääk tõdeb, et Eestis ollakse alkoholiprobleemiga sedavõrd harjunud, et ei mõeldagi sellele, millist mõju avaldab ühe alkoholi kuritarvitaja probleem teistele pereliikmetele, eeskätt lastele.

Teder leiab, et lastel, kes kasvavad peres, kus esineb tõsine alkoholiprobleem, on võrreldes teiste perede lastega 4-6 korda suurem risk sattuda ka ise alkoholismi küüsi. «See on nõiaring, mida on raske murda,» nendib ta.

Alkohooliku lapse mured

Laps, kelle peres esineb alkoholi kuritarvitamist, võib olla äratuntav järgmiste märkide järgi.

• Puuduv kontroll tunnete üle – ootamatud vihapursked, nutuhood jms.

• Ülemäärane enesekontroll – eraldumine, vaikimine, eitamine.

• Teatud lapsele mitteomaste rollide omandamine, liigne vastutuse võtmine.

• Silmatorkav, provotseeriv käitumine .

• Abitustunne .

Kui märkad, et laps vajab abi, pöördu linnaosa lastekaitsetöötaja poole või Tallinna perekeskusesse Asula 11, tel 6556 970.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.