"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Peatoimetaja veerg: Auklik turvavõrk (0)
11. mai 2009

Eestis on nö sotsiaalne turvavõrk olnud juba aastaid tegelikult väga auklik. Ja seda juba enne igasugust majanduskriisi. Augud sotsiaalsesse turvavõrku on aegade jooksul tulistatud väidetavalt eelkõige majanduslikel, ent tegelikult ideoloogilistel põhjustel. Kuigi valed on need otsused olnud just majanduslikust seisukohast. Teatavasti kulub kahjude hilisemale kinnimaksmisele alati rohkem kui nende ennetamisele – seda ka inimkapitali arvestuses. Kannatustest ma ei räägigi.

Toome mõne konkreetse näite. Ligi 7% elanikest pole pea kogu Eesti iseseisvusaja omanud mingit ravikindlustust. Enamik neist olid pikaajalised töötud. Normaalses Euroopa riigis loomulikult niiviisi ei ole, ja meid on selle puuduse eest noominud lausa maailma terviseorganisatsioon.

Või teine näide –  nimelt saab tänastest töötutest töötuskindlustushüvitist vaid kolmandik, ülejäänud kolmandik ajab läbi vaevalt tuhandekroonise töötutoetusega ja ülejäänud ei saa üldse midagi.
Sel nädalal käriseb meie turvavõrk kindlasti veel auklikumaks. Kahjuks ripub meie kõigi pea kohal suur oht, et riigieelarvet kärbitakse taas täiesti valedest kohtadest. Kärbitakse sealt, kus pole sisuliselt kärpida, ja jäetakse raha alles sinna, kus seda on niigi. Näiteks on kõlanud väited, et kaob tasuta koolitoit, samuti üksikvanema toetus. Üksikvanemad on teatavasti Eestis kõige suuremas vaesusriskis olevad inimesed – kas tõesti mujalt ei anna raha ära võtta?

Samas on mitmete maksuvabastuste ja -tagastuste süsteemide tõttu saanud ka heapalgalised riigilt sisuliselt heldeid sotsiaaltoetusi. Näiteks dividende sotsiaalmaksuga ei maksustata. Eluasemelaenude intresside kinnimaksmisel polnud aastaid lage. Ravikindlustuses pole seda siiani. Samuti on ettevõtete tulumaksust vabastamine võimaldanud rahaga väga priiskavalt ümber käia mitmetel ettevõtjatel.
Kas keegi saab aru, miks on mitmekümne tuhande kroonise palgaga inimestel nii raske maksta veidikenegi kõrgemat tulumaksu? Kohe, kui keegi räägib astmelisest tulumaksust, hakkavad selle vastased rahahunniku otsas ennast egoistlikus ja heroilises toonis kiitma. Kui on valida, kas jätta kriisiajal väiksema palgaga töötajate lastele leib lauale või alles elulised teenused, siis hoiavad nemad oma rahahunnikust kinni, et jumala eest sealt ükski sent kärbete tõttu ära ei pudeneks. Kas neil häbi ei ole?

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.