"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Savisaar: miks pole valitsusel ikka veel kriisikava? (0)
11. mai 2009
Linnapea Edgar Savisaare sõnul peaks Eesti hakkama ajama euroopalikku poliitikat, mitte üritama Euroopat muuta endasarnaseks. Pildil Savisaar ühe esimese eestlasest Tallinna linnapea Jaan Poska majas.

«Kui riik planeerib paljusid firmasid erastada ja riiki üha õhemaks viilida, siis Tallinn kaalub pigem vastupidiseid samme,» ütleb Tallinna linnapea Edgar Savisaar intervjuus Pealinnale.

Mõni Reformierakonna poliitik on öelnud, et tuhandete sotsiaalsete töökohtade loomine Tallinna linna poolt ei vii ju sisuliselt majandust edasi. Mida kriitikutele kostate?

Kui nüüd rääkida sotsiaalsetest töökohtadest, mis linn loob Tallinna elanikele, kes on kaotanud töö, siis ega need töökohad ei olegi loodud majanduskasvu tagamiseks, vaid need on linnapoolne otsene abi raskustesse sattunud inimestele.

Meil on valida, kas suurendada üksnes kulusid sotsiaalabile või pigem luua sotsiaalseid töökohti. Kas maksta inimesele pigem abiraha või palka? Meie valisime teise tee. Ja ma arvan, et kui me loome veel sel aastal enam kui tuhat sotsiaalset töökohta, oleme aidanud väga palju inimesi ja perekondi nende toimetulemisel.

Reformierakonna poliitikud ütlevad muidugi nii, sest ise pole nad valitsuses olles midagi muud teinud, kui lasknud kriisil Eestis süveneda.

Ja kui siis keegi tuleb välja konkreetse abipaketiga, millega püütakse abistada nii elanikke kui ka ettevõtjaid, hakatakse sõna võtma stiilis «ei tea, kas see ikka aitab». Selge on see, et reformierakondlik mitte midagi tegemine ei vii majandust edasi, rahulolematus kasvab ning inimeste pettumus on suur.

Mõni inimene väidab, et Keskerakond poleks pidanud Heimar Lenki valimisreklaamis vee hinna teemadel rääkima panema, sest oli ju selge, et Jüri Mõisa ajal sõlmitud erastamislepinguid ei anna kapitaalselt ümber teha. Miks Keskerakond seda üldse väitis – kui see oli tuuleveskitega võitlemine?

Ei olnud tuuleveskitega võitlemine. Heimar Lengi lubadused olid väga kaalutletud. Kui Isamaaliidu juhitud linnavalitsus leppis 2001. aastal erastajaga kokku, et vee hinda tõstetakse järgneva viie aastaga 30% võrra, siis keskerakondlik linnavalitsus leidis võimaluse vee hinnatõusu piirata ning 2005. aastaks oli vee hind kasvanud vaid 16,2% võrra – see on peaaegu poole vähem! Vaevalt uskus Lenk, et ta suudab AS-le Tallinna Vesi «nulliga ära teha». Kuid vee hinna tõusmise tempole pandi pidur peale. Selles mõttes võetigi vee hind kontrolli alla ja ma usun, et paljude linnainimeste ellu tõi see kergendust.

Kes on inimesed, kellele te ei tahaks mingil juhul kätt anda?

Minul ei ole! Kas ma jätan oma töö tegemata ? Mul on väga kahju, et Eesti poliitikas mängivad sellised lapsikud suhted nii tihti rolli. Ei tehta seda, mis on majandusele hea, vaid seda, mis sobib laua ümber istuvate meeste egoga. See aeg on ammu möödas! Oma ego tuleb ära unustada ja teha seda, mis on rahvale hea. Meil aga peavad täiskasvanud mehed end vahel üleval nagu teismelised!

Kas linna juhtimises saab üldse sisalduda selge ilmavaade? Mõnikord tavatsetakse valijatele väita, et pole vahet, mis erakond teid-tänavaid koristab.

Kõik suuremad otsused, mis demokraatlikus linnas tehakse, on tegelikult parteipoliitilised. Näiteks nii erastamine kui mitte-erastamine on ju poliitiline küsimus. IRL, reformikad ja sotsid erastasid Tallinna Vee ja selle tagajärgi me rüüpame tänagi. Keskerakond on aga alati blokeerinud bussi-, trolli- ja trammifirmade erastamise ideid ja tänu sellele on meil Eesti parim ühistransport. Mujal Eestis läks kogu ühistransport erakätesse ja nüüd tagantjärele kahetsetakse.

Maailmamajanduse muutumisega on meilgi lähedal aeg, kus senine poliitika muutub. Linn peab võtma tagasi enda omandusse mitmete olulisemate teenuste pakkumise, olgu selleks siis tänavate koristus, prügivedu, miks mitte ka kinnisvarahaldus jne, kus linlased nuumavad praegu erasektorit.

Avalike teenuste kvaliteedi järgi hindavad linlased oma kohalikku võimu ning erasektor on järjest rohkem tõestanud, et ka nemad ei saa kõigega hakkama. Ja eriti just kriisi ajal loodavad nad ikkagi ainult omavalitsuse abile.

Kindlasti on poliitiline ka võrdõiguslikkuse küsimus: Keskerakonna jaoks on Tallinn multikultuurne linn, kus linlased tunnevad end koduselt sõltumata oma emakeelest, usutunnistusest ja nahavärvist. Kahjuks pole enda euroopalikkust rõhutavate Eesti parteide seas samasugune lähenemine sugugi valdav.

Tegelikult on ju poliitiline ka linnaplaneerimine – kui palju ehitame rattateid, kas eelistame maju või muru jne. Näiteks võib tuua kas või Harju tänava taastamise otsuse linna poolt, mida muinsuskaitsja Boriss Dubovik on pidanud vanalinnas üheks tähtsamaks saavutuseks.

Sel talvel jäid mõned Tallinna lumekoristusfirmad lumetormi ajal jänni. Kas linna soov luua oma tänavapuhastusega tegelevad ettevõtted aitab sellist olukorda vältida?

Kahjuks ei ole Tallinna linnal tõesti enam ammu oma lumekoristusfirmasid, oleme lepingulistes suhetes mitmete erafirmadega, kellest osa jäid tõepoolest jänni. Seetõttu oleme hakanud kaaluma, kas mitte luua linnale oma ettevõtted, kes seda tööd teeksid.

Abilinnapea Deniss Boroditš käis Soomes uurimas, kuidas Helsingi linn neid küsimusi lahendab. Selgus, et seal töötavad vastavad linnaettevõtted väga edukalt ning keegi ei kavatsegi neid privatiseerida. Nüüd oleme moodustanud ekspertide rühma, kes töötab läbi tänavapuhastuse ja jäätmekäitluse munitsipaalfirmade loomise positiivseid ja negatiivseid argumente. Juunis võtame vastu otsuse, millist teed minna.

Millised Tallinna otsused on olnud seni nö euroopalikud ja millised mitte?

Euroopalikud, ütleksin häbenemata, et otse Lääne-Euroopast ja Põhjamaadest maha spikerdatud on linnakorterite ehituse alustamine, ühistranspordi arendamine, linnapolitsei loomine ja kindlasti praegune Tallinna abipakett. Viimase DNA-s on väga tugevalt äratuntav ka ideoloogiline sugulus Obama administratsiooni USA majanduse taastamise kavaga.

Ebaeuroopalikud on olnud kahtlemata monopoolsete teenuste erastamislood, mõtlen kolmikliidu parteide erastatud Tallinna Vett, prügimajandust jmt.

Mida tähendab sõna «vahetus» teie plakatitel – see mõjub kahemõtteliselt, sest Keskerakond on ju Tallinnas kindlalt võimul.

Vahetust vajab riigi praegune valitsus ja selle poliitika. Tallinn loob 5500 uut töökohta, nüüd ootavad valijad õigustatult, et töökohtade loomise programmi käiks välja ka riik. Keskerakondlasest saadik europarlamendis Siiri Oviir on tegelenud seal ka Eestit teravalt puudutavate Euroopa Liidu sotsiaal- ja majandusküsimustega, erinevalt Moldova ja Gruusia hellitamise ning kommunismi hukkamisega viis aastat Brüsselis aega veetnud teistest Eesti saadikutest.

Reformierakonna nende enda väitel «Euroopa tasemel tegijad» on teinud Eestist maailma majanduslanguse depressioonilehtri – nemad tulebki välja vahetada nii Toompeal kui ka Brüsselis. Keskerakond ei taha teha Euroopat selliseks, nagu on tänane Eesti. Keskerakond tahab teha Eesti selliseks, nagu on Euroopa.

Valijatest rääkides – oli küllalt nii eesti kui vene inimesi, kes üldise majandusedu ja eufooria taustal andsid viimastel valimistel vahetult enne pronksöid oma hääle paremerakondade ja Reformierakonna poolt. Eks usuti ilusaid lubadusi kahekordsetest pensionidest, 40 000-kroonisest keskmisest palgast… Mis vastu saadi?

Loodan, et te olete mõistnud: kuni võimul on Reformierakond ja Andrus Ansip, Mart Laar ja tema erakond IRL, sotsiaaldemokraadid, kes räägivad üht ja teevad teist, seni Eestis midagi ei muutu. Seni läheb kõik allamäge ja ma kardan, et kõige hullem on alles ees.

Eestis on juba täna 55 000 töötut! Valitsusel aga pole mingit kriisikava, mingit abi nendele inimestele.

Juunis on Euroopa Parlamendi valimised. Jäädes nendest kõrvale, on tulemus sama, mis hääletada Ansipi poolt, sellega kiita heaks tema tegevus 2007. aasta aprillis, nüüd majanduskriisi ajal – täpselt sama tulemus, mis pikendab peaminister Ansipi ametiaega ja ka tema poolt läbiviidava poliitika eluiga. Kõik on valijate kätes.

Mina mõtleks sellele, kas ma ikka tahan Reformierakonna, IRL-i ja sotside jätkamist toetada sellega, et ma europarlamendi valimistel ei osale. Kui Keskerakonna valijad vaatavad samal ajal telekat ja kiruvad, kuid ei tegutse, siis pole ka mõtet imestada, kui asjad ei parane.

Paljud, kusjuures väga erineva ilmavaatega inimesed on minult küsinud, et kuidas te inimesena jaksate selles poliitilises turmtules pidevalt elada.

Tõde teeb tugevaks. Veendumus aetava poliitika õigsuses annabki jõudu. Praegune ajakirjanduse ja õiguskaitseorganite vahendusel peetav poliitiline võitlus on ebavõrdne ainult pinnapealsel vaatlusel – õiguse vägi on meie poolel ja see on hoopis ülekaalukam jõud, mida mõistavad kõik, ilmavaatest olenemata.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.