“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Seppik: kas Ansip kindlustab režiimi püsimist? (0)
11. mai 2009
Kas uue seadusesättega, mis lubab politseil rahvarahutustesse jõulisemalt sekkuda, valmistub valitsus sügiseks, kui tööpuudus ja inimeste rahulolematus kasvab?

Valitsus tahab suurendada jõu-struktuuride võimalusi massirahutuste ärahoidmiseks, Riigikogu opositsiooni meelest on see aga vaid vahend tänase võimu kindlustamiseks.

Riigikogusse on jõudnud kaks valitsuse algatatud seaduseelnõu, mis suurendavad oluliselt politseistruktuuride õigusi, kuid võivad hakata riivama inimeste põhiõigusi ja -vabadusi.

Erakorralise seisukorra seadusesse ning kriminaalmenetluse seadustikku tahab valitsus sisse viia mitmed muudatused. Uuenduste kohaselt võiks tulevikus nn eriolukorras inimest kohtu loata kinni pidada 15 ööpäeva (praegu vaid 48 tundi). Ka kaitsja osavõttu menetluses piiratakse, ülekuulamine ei toimu mitte viivitamatult, vaid alles kolme ööpäeva jooksul.

«Mind teeb murelikuks suund, et inimesed ei saa ehk enam oma arvamust avaldada,» lausus Riigikogu liige ja erikomisjoni liige Ain Seppik. «Mulle ei meeldi ka see 15-päevane kinnihoidmise õigus ning kaitsja osavõtu piiramine. Küsimus on ka selles, palju me võimu-struktuure usaldame, et neile sellised õigused kätte anname. Kas võim ei hakka äkki kasutama võimu selleks, et ise võimul püsida?»

Samuti lubatakse eelnõus massiliste korratuste puhul kaitsevägi ja kaitseliit tänavale tuua. «Ma kahtlen kaitseväe ja kaitseliidu väljaõppes selliste olukordadega toime tulla,» sõnas Seppik.

Riigikogus on mõlemad eelnõud juba esimese lugemise läbinud. «Seda on nimetatud ka pronksiöö paketiks, aga tegelikult valmistub valitsus sügiseks, kui tööpuudus ja inimeste rahulolematus praeguse valitsuse tegevusetusega oluliselt kasvab,» nentis Seppik.

Tema sõnul viitas sellele otse ka reformierakondlane Väino Linde, kes väitis Riigikogus esinedes, et valitsus soovib seadused vastu võtta tingimata juba suve alguseks.

Samuti tahaks valitsus sätestada korra, et ühe- kuni viieaastase vabadusekaotusega võib karistada igaüht, kes organiseerib, valmistab ette või kutsub üles paljusid inimesi hõlmava korratuse toimepanemisele, kui sellega võivad kaasneda rüüstamine ja purustamine.

«Seega võib sisuliselt iga rahulolematuse ilmingu eest võimu suhtes saada 1–5 aastat vabadusekaotust,» mainis Seppik. «Tegu on ju omamoodi «kummist» paragrahviga.»

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.