"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Ülo Vooglaid: kriisile ei järgne automaatset tõusu (0)
11. mai 2009

Riik on kriitilisel teel ning ka meedia on inimestest võõrandunud, leiab sotsioloogiaprofessor Ülo Vooglaid.

«Riik on täna kriitilisel teel,» leiab Ülo Vooglaid. «Need jutud, et pärast järsku langust tuleb kindlasti tõus, pole loogilised. Küsi ükskõik millise arsti käest – kriisi kõige loogilisem jätk on äkksurm või siis raske põdemajäämine. On ka kolmas variant – tervenemine, aga see pole raske kriisi puhul eriti tõenäoline.» Seega – kui räägitakse kriisi järel paratamatult toimuvast tõusust, siis sellele ei saa tingimata loota, sest tõusu ei pruugi järgneda.

Vooglaid tõstatab ka küsimuse: miks on Eestis praegu üldse kriis? «Esiteks – usaldus on lakanud, sest inimesed ei näe, et õiglus toimib,» leiab Vooglaid. «Kui rääkida hirmu tekkimise põhjustest ühiskonnas, siis selleks on saladused, mis on meie ühiskonnas taastunud. Vabadus sai Eestis üldse tekkida tänu autoriteetsete struktuuride ja avalikkuse tekitamisele.»

Teiseks kriisi põhjuseks on Vooglaiu hinnangul see, et ka massikommunikatsioonisüsteem ei toimi.

«Minusugune ei saagi midagi eriti avaldada, aga mõni teine saab, kui see on kooskõlas «õige» joonega,» sõnab ta. Samuti pole Vooglaiu sõnul küsimus vaid selles, et inimese kohta ilmub meedias laimu, mille tagajärjel on ta elu ja tervis sageli hiljem rikutud.

«Pigem on asi selles, et meedias endas peab olema mehhanism, mis üldse välistaks sellise võimaluse,» lausub Vooglaid. «Ma tean põhimõtteliselt inimesi, kes enam ei loe ajalehti. Meedia on praegu inimestest võõrandunud.»

Vooglaiu sõnul takistab kommunikatsiooni ka see, kui põhimõistetest nagu «majandus» ja «haridus» saadakse ühiskonnas aru erinevalt.

«Sellisel juhul pole vahet, kas ajakirjandus avaldab kellegi artikli või mitte, aru saadakse sellest täiesti erinevalt,» selgitab Vooglaid. «Samas on ühiskonnale tõsiselt ohtlik, kui kommunikatsioon pole enam võimalik. Kui inimesed enam üksteisest aru ei saa, siis me võime ju rääkida majandusest, aga me ei mõista selle all üht ja sama asja. Puder ja kapsad on peas.»

Kolmandaks, leiab Vooglaid, pole majandust võimalik tööle saada, kui tegelda ainult majandusega, sest majandus toimib koos sotsiaalse mõõtmega.

«Kui samal ajal ei käsitleta sot-
siaalset problemaatikat, siis majandusliku käsitlemine ei omagi tähtsust,» rõhutab Vooglaid. «Uus töölepinguseadus – see on ju susserdamine, see on mäng «ärge mind segage». Kolmepoolne lepe, mis peaks hõlmama tööandjaid, valitsust ja Riigikogu, tegelikult ju ei toimi. Garantiisid ei taha keegi kellelegi anda. Otsuste kvaliteet Eestis on läinud pehmelt öeldes täiesti räbalaks.»
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.