"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Eestit tuntakse maailmas enim meie muusika järgi (0)
18. mai 2009
Pille Lill

Laulja Pille Lill ütleb, et tippmuusik ei saa olla müügimees ja iga anne on väikerahva jaoks kulla hinnaga.

«Muusika on Eesti kultuurielus erilisel kohal. See on valdkond, mille kaudu meid tuntakse mujal maailmas, ja seetõttu vajab ta erilist tähelepanu,» ütleb laulja Pille Lill, kes on tippmuusikute toetuseks loonud omanimelise fondi. Fond toetab andekate Eesti muusikute oskuste edasiarendamist, korraldab tasuta kontserdisarja «Noorte meistrite akadeemia» ning Tallinna kammermuusika festivali.

Fondi on teinud annetusi Eesti ja välismaa äriringkondade esindajad ja üksiktoetajad, selle allüksused toetavad noori lauljaid, muusikuid ja dirigente. Fondi üks patroone on Inglismaalt Eestisse elama asunud krahv Carlisle, kes oli oma ideedega ettevõtmise sünni juures.

Pealinn esitas Pille Lillele mõned küsimused Eesti muusikaelu ja konkreetselt tema algatuste kohta.

Kust tuli fondi loomise mõte?

Ma ei taha kasutada sõna juhus, sest ei usu juhustesse. Arvan, et inimese teel on siiski enamus asju ära määratud – mida on inimene selles elus võimeline ära tegema. See sõltub inimese energiahulgast, sest igasuguse asja loomine ja teostamine väga kõrgel tasemel nõuab tohutut energiat.

Kui ma tulin välismaalt õppimast Eestisse tagasi, nägin neid muusikuid, kellega koos olin siin alustanud. Ja mul tõmbus süda kokku, sest mina olin vahepealse kümne aastaga saanud positiivset energiat, olin olnud tipppedagoogide käe all, aga need inimesed, kes olid minu kõrval sama andekad, võib-olla andekamadki, paljudest neist oli jäänud väga vähe järele. Nende anne oli jäänud välja arendamata.

Alati, kui tunnen väga tugevalt enda sees midagi, mis teeb mulle haiget, kas või praegune olukord, kus 90% naistest Narvas on töötud, need on niisugused valusad punktid, mis tekitavad minus tugeva emotsiooni. Kui see tekib, järgneb tihti mingi… kokkusattumus. Keegi satub mu teele, kes pakub midagi teha. Nii sattus mu teele krahv Carlisle, kes on Eestit väga palju aidanud. Ta on võimeline nägema inimeses potentsiaali, mida too on võimeline korda saatma.

Milles seisnes tema abi?

Tema ütleski, et kui te tunnete Eesti muusikute pärast muret, siis tehke üks fond. Loomulikult polnud mul seitse aastat tagasi aimugi, mis tähendab fond. Ega me pole siiamaani kujunenud tüüpfondiks, mis kogub raha, investeerib seda ja jagab siis. Mul polnud võimalik hakata raha investeerima ja koguma, muusikud on praegu hädas. Võib-olla 10-20 aasta pärast on Eesti sellisel järjel, et on loodud organisatsioonid, kes kõik tegutsevad selle nimel, et Eesti tippsolist säraks. Praegu on Eesti honorarid üliväikesed – see puudutab loomulikult meie enda soliste. Kui ostetakse sisse välissolist, siis tema sellise honorari eest lihtsalt ei tule. Õppejõudude palgad on väga madalad. Kõik see vajab just hetkel tegutsemist.

Mida peaks tegema, et Eesti muusikute olukord paraneks?

Rahale tuleb anda ülesanne. Raha on ju olemas, aga sellele tuleb anda konkreetsem ülesanne. Tuleb aru saada, et see osa siin püramiidi tipus on väga oluline. Raha ei saa jagada nii, et anname igale poole natuke. Tuleb ikkagi mõista, mis on riigi ülesehituse seisukohalt esmavajalikud alad. Kirjanik kirjutab üht väärt raamatut aastaid. Ta on terve elu töötanud ja oma oskust arendanud. Aga neil pole tuge. Olgu, kirjutad raamatu, aga kuidas sa leiad kirjastaja? On teatud valdkonnad, kus riik peab aitama.

Nii et kui me jagame raha, on vaja näha, mis läheb otseselt Eesti kultuuri toetuseks. Sest kui tuuakse uhkeid soliste ja lavastusi sisse, siis põhitoetuse me ju anname teistele kultuuridele. Näiteks ooperi sisseostmine on kohutavalt kallis. Ning sellega toetame seda ooperiteatrit, kust me sisse ostame. Kaudselt muidugi me toetame oma inimesi, kes saavad kunstielamuse. Aga alati peab vaatama, millise osa me sisse ostame ja kui palju toetame seda, mis on meie – meie kultuur ja meie juured.

Ega ükski teine rahvus ei nuta, kui Veerpalu või šmigun võidab. Kui šeberle võidab, siis… no tore poiss. Aga see ei puuduta meid nii nagu oma rahvusest inimese saavutused. Kui õnnelikud me oleme, kui Neeme Järvi midagi teeb? Kui vähe me teame Neeme tegemistest… ERSO käis just Ameerika turneel. Ma ei ole lugenud Postimehest ega Päevalehest ühtegi artiklit sellest. ERSO on meie riigi väärtorkester, kõige tähtsam orkester, kõige andekamad muusikud, väga võimas dirigent. Nad suutsid meie ERSO välja viia! Need on tippsündmused. See on nagu Veerpalu võit. Miks me sellest ei räägi? See on ka üks asi, kuidas me oma tippudele saame tähelepanu osutada.

Kes esinevad «Noorte meistrite akadeemias»?

Need on Muusikaakadeemia andekate laste kontserdid. Kuulajale tasuta kontserdid on seni toimunud kord kuus kolmapäeviti. Mõte on sügisest üritust laiendada, teha kaks korda kuus. Esimesel akadeemia kontserdil oli sada inimest. See oli pärastlõunane aeg, kohale tuli palju pensionäre ja lastega peresid. Muusika on ju nii ilus ja on oluline, et lapsel ei tekiks tunnet, et selline muusika pole tema jaoks.

Ma olen väga tänulik linnale, kes eraldas kontsertideks toetusraha.

Akadeemia idee tuli Londonist. Seal oli muusikakooli kõrval suur kunstikeskus, kus iga päev toimusid pärastlõunakontserdid. Nendel kontsertidel esinesid üliõpilased, kellele see oli hea võimalus end näidata. Kontserdid olid väga populaarsed.

Millest sai alguse Tallinna kammermuusika festival?

Sellest, et Tallinn andis korraldamiseks väikese rahasumma. Minu jaoks oli see tol hetkel muidugi väga suur raha. Leidsin, et kui juba, siis on mõtet korraldada suur sündmus. Kammermuusika päevi eristab teistest sündmustest see, et nädala jooksul esitleme väga paljusid tõelisi Eesti tippinterpreete. Soliste. Tippsolistid on nagu medaliomanikud spordis. Tippsolist alustab väga noorelt, mõnikord juba nelja-aastaselt. Neist vaid üksikud jõuavad tippu. Ja sellel teel vajatakse tuge, sest see tee on ränk. Tean, et ilma toetuseta pole see tee võimalik. Ma usun, et selleks, et saavutada midagi väga suurt, pead olema ümbritsetud positiivse energiaga. Selle positiivsuse loomisega ma tegelengi. Kui inimesed arvavad, et tippu võib jõuda läbi juhuse või õnne, siis nii see ei ole. Vaja on tohutut tööd ja toetust. Samas on tipud Eestile vajalikud, noored ju vajavad eeskujusid. Ja mida positiivsem see eeskuju on, seda rohkem talle allutakse.

Tule 27. mail tasuta kontserdile

Lisaks noorte andekate muusikute toetustele korraldab Pille Lille fond üle Eesti kontserdisarju ja festivale. Tallinnaga seob asutust «Noorte meistrite akadeemia» ja Tallinna kammermuusika festival. Järjekordne kammermuusikapooltund «Noorte meistrite akadeemia» saab rahvusraamatukogus osalt linna toel teoks 27 mail.

Teine muusikaline suursündmus, Tallinna 5. kammermuusika festival, pakub kuulamisrõõmu 26.-30. augustini. Siis astub nädala jooksul publiku ette Eesti interpreetide paremik, esinedes pealinna kaunimates saalides ja kirikutes.

«Festival on Eestis suursündmus, kus publik saab uhkust tunda oma riigi professionaalse muusikakultuuri meistrite üle,» sõnab Pille Lill.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.