"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Ingeri bastionisse tuleb tulevikku sõidutav metroo (0)
18. mai 2009
Kiek in de Köki ja bastionikäikude muuseumi juht Toomas Abiline kergitab katet ühelt 19. sajandi suurtükilt, mida külastajad peagi vaadata saavad. Veel lisandub kaks Liivi sõja aegsete suurtükkide koopiat.

Linnamuuseumi giidid viivad Ingeri bastionisse punkarite ja rootsiaegsete sõdurite elu vaatama ning tulevikurongiga sõitma.

Kiek in de Köki ja Ingeri bastioni käikude äsja kerkinud juurdeehitise saalis saab peagi vaadata filmi linnakindlustuste ajaloost 20. sajandini välja. Bastionikäikudes ootab külastajaid giidi saadetav ekskursioon «Ajarännak», ja aasta lõpuks lisandub sinna ka väljapanek.

«Mööda vasakpoolset käiku kõndides läheb külastaja justkui ajas tagasi,» selgitab muuseumijuht Toomas Abiline. «Väljapaneku algus näitab, kuidas bastionikäigud korda said. Edasi liikudes näeb külastaja käiku kui seal elanud kodutute elupaika, ärkamisaegset punkarite kogunemispaika, nõukogudeaegset tsiviilkaitse varjendit, märtsipommitamise pelgupaika ja eelmise vabariigi aegset varjendit.»

Seejärel satub huviline aega, mil linnarahvas rääkis legende Tallinna maa-alustest käikudest ja seal uitasid uudishimulikud poisikesed. «Enne seda hoiti siin aga legendi järgi kinni 18. sajandi metropoliit Arsenit, nii et ühte kohta kujundame tema vangikongi,» räägib Abiline. Käik lõpeb Põhjasõja-aegse ja varasema muldkindlustuste rajamise näitamisega.

Rong viib tulevikku

Abilise kinnitusel on käikudes praegugi asukad. «Seal elab näiteks haruldane ämblikuliik – Euroopa koopaämblik –, kes suve poole aktiivseks muutub,» räägib muuseumijuht. «Ta on küll suhteliselt suur, aga mitte ohtlik.»

Parempoolses käigus hakkab sõitma väike rong, mis viib tulevikku. «Võib öelda, et see on Tallinna esimene metroo,» muigab Abiline. «Aeglaselt liikuv rong on juba projekteerimisel.»

Rong hakkab koosnema kaheksast väiksest vagunist, igasse vagunisse mahub kaks inimest. Vagunite külge tulevad ekraanid, kust sõidu ajal saab vaadata linna tulevikuvisioone.

«Loomulikult oleks saanud tulevikuvisioone ka lihtsamalt näidata, kuid tahame inimestele põnevust pakkuda,» mainib Abiline. «Rongis istudes saab puhata ja samas ideedega tutvuda.»

Praegu veel puhastamata ja seni vee all olnud käikudesse tuleb raidkivide näitus. Käikude alguses saab näha ka juurdeehituse tegemisel välja tulnud vana väravat.

Eri aegadel käikudes tegutsenud inimesi hakkavad kehastama Hollandist tellitud muuseumimannekeenid, mis praegu veel kastides. Abilise kinnitusel saavad kujud endale ajastutruud riided. «Sõdurite kostüümid valmivad ehk Estonia teatri kostüümimeistrite käe all, nemad on sellel alal parimad,» mainib ta.

Jahedates käikudes on aasta ringi kaheksa kraadi sooja. «Kuigi suvekuumuses võib see mõnus tunduda, ei maksaks päris õhukese kleidiga siia tulla,» sõnab Abiline.

Relvi saab ise katsuda

Kiek in de Köki suurtükitorn muudeti muuseumiks juba 1960ndatel, sügisel peaks seegi uue ilme saama. «Ootasime remonti juba tükk aega – kütte- ja elektrisüsteem vajas hädasti remonti ja osalt väljavahetamist,» selgitab Abiline.

Torni kolmandale korrusele tuleb linnakindlustusi tutvustav väljapanek ajast, kui ei olnud veel muldkindlustusi. Neljandal korrusel saab tutvuda sõdade ajalooga, millega Tallinn oli seotud, viiendale korrusele tuleb vanaaegsete relvade väljapanek, mis koosneb 150-160 eri ajastust pärinevast relvast. «ARS-Monumentaal valab meile kaks Liivi sõja aegset suurtükkide pronkskoopiat, millele lisandub info, kuidas neid laeti, sihiti ja puhastati,» lausub muuseumijuht.

Väljapanekusse kuuluvad suurtükkide puhastus- ja laadimisriistad, vähemalt üks nooleheitemasin, amb ja ammulaadimise riistad. «Siia tulevad ka 18. sajandi püsside koopiad, mida katsudes saavad külastajad aru, kuidas nendega lasti, mismoodi neid laeti ja kui rasked need olid,» räägib Abiline. «Selleks koopiad ongi, et inimesed saaks neid oma käega katsuda ja uurida, muidu jääb ehk palju küsimusi õhku.»

Keldrikorrus ja kuues korrus jäävad kõikvõimalike vahetatavate ja külalisnäituste galeriiks, teine korrus on mõeldud fotonäituste tarbeks.

Väljapanekuta bastionikäigud on külastajatele avatud juba pikemat aega. Linnamuuseum loodab, et torn ja käigud saavad lõplikult valmis ja sisustatud aasta lõpuks. Torni pääsevad huvilised piletiraha eest, käikudesse tohib minna ainult rühmadena giidi saatel. «Bastionikäike võib külastada ka ehitustööde ajal,» mainib Abiline. «Üritame toimetada nii, et see huvilisi ei segaks. Pärast valmimist tuleb ilmselt giide juurde palgata.»

Torni ja käikude uuendamiseks taotles linnamuuseum ettevõtluse arendamise sihtasutuselt 20 miljonit krooni.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.