"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Inimesed kaebavad lagastajate peale üha usinamalt (0)
18. mai 2009

Kõige rohkem tuleb Tallinna koristajatel vaeva näha Raekoja platsil ja Suur-Karja tänaval.

«Olen teinud seda tööd viis aastat ja minu silmad on vist küll kõike näinud,» ütles Tänavapuhastuse AS-i koristaja Vladimir Petrov (pildil). «Kõige hullem aeg on reede õhtust laupäeva hommikuni, ja kõige jubedam on öösel Suur-Karja tänaval – purukspekstud pudelid, kannud ja klaasid, suitsukonide meri, nii et normaalsel inimesel pole seal kohta astudagi.»

Koristajatele pole tundmatud ka oksehunnikud, mõned tegelased aga kasutavad meie linna auväärseima paiga, Raekoja platsi ümbrust koguni oma ihuvajaduste rahuldamiseks. Seda viimast tuleb ette isegi päise päeva ajal, kui näiteks mehepojad leiavad, et parim pissimiskoht on Niguliste kiriku kõrval.

«Enamus inimesi on muidugi korralikud ja seaduskuulekad, aga purjutajad – neile ei loe midagi,» rehmas Petrov käega. «Neid tänavaid, mis pidevat puhastamist ei vajaks, vanalinnas polegi.»

Vanalinna koristajad töötavad 12 tunni kaupa neljas vahetuses, korraga on väljas vähemalt neli meest kahe autoga. «Raekoja platsil käime iga tunni-pooleteise järel,» nentis Petrovi paariline Oleg Savenko. «Soojad ilmad on tööd juurde toonud.»

Kommunaalameti juhataja Ain Valdmanni sõnul tuleb kõige rohkem vaeva näha vanalinna kohvikute ja baaride läheduses. «Raekoja platsi ja selle ümbrust tuleb igal hommikul kõvasti harida,» mainis ta. «Aga seal töötavad mehed on meil tublid ja teevad tööd hingega. 1. jaanuari ja volbriöö järgseks hommikuks on plats alati puhas.»

Samas leidub ka paiku, mis on alati heas korras – näiteks suuremad magistraalid nagu Estonia puiestee, Pärnu ja Narva maantee ja nende ümbrus.

Trahv koni eest

Selle eest, et inimesed vast korda tehtud piirkonda ka puhtana hoiaksid, peab teiste hulgas hea seisma linnapolitsei. «Maha sülitamise eest pole küll trahvi tehtud, aga seda ei tee ka riigipolitseinikud,» rääkis munitsipaalpolitseiameti juhataja Kaimo Järvik. «Suitsukoni maha viskamise eest on küll trahvitud.»

Linna prügiga reostamine on Järviku arvates eelkõige sotsiaalse kasvatuse küsimus. «Alates sellest, kas inimene viskab jäätisepaberi maha või prügikasti või paneb selle hoopis taskusse. Ka suitsukoni maha visates tasuks mõelda, et see on samuti rikkumine.»

Mupo juhi sõnul puudutavad nn konitrahvid kõige rohkem restoranide, baaride, kaupluste jne omanikke, kes pole oma ettevõtte esisele prügikaste pannud või on piirkonna muidu lohakile jätnud.

Järviku sõnul on linnaelanikud lagastajate suhtes viimasel ajal üha kriitilisemaks muutunud. «Kaebuste hulk on järjest kasvanud, mõni päev ulatub see sadadesse,» mainis ta.

Tänavu on heakorranõuete rikkumiste suhtes algatatud ligi 900 menetlust. Kevadel on inimesed eriti rahulolematud nendega, kes oma auto haljasalale parkinud. «Väga paljud teevad fotoaparaadi või mobiiltelefoniga pildi ja saadavad meile,» rääkis Järvik. «Rohkem oleks aga abi sellest, kui inimesed teataksid ka kirjalikult, millal ja kus nad pildi tegid.»

Sadu romusid

Järviku sõnul on vähetõenäoline, et keegi pargib oma sõidukit regulaarselt ühel ja samal ajal ühes ja samas keelatud kohas, kuigi üks linlane on teatanud ka sellisest rikkumisest ja tänu temale tabati süüdlane nö teolt.

Sama valusalt kui haljasaladele pargitud autod, riivavad silma kuhugi vedelema jäetud autoromud. «99 protsendil juhtudest teeme romusõiduki omaniku kindlaks. Meie autovrakke ei teisalda, aga trahvi teeme küll seni, kuni mõjub,» kinnitas Järvik. «Ühistud võiksid ise aktiivsemad olla, lasta sellised sõidukid ära vedada ning anda vabanevad parkimiskohad korras autodele.»

24. aprillil alanud ja 24. mail lõppeva heakorrakuu üks vahe-eesmärke oli Tallinna tänavad saastast puhtaks rookida juba läinud reedeks ehk 15. maiks.

«Sõidu- ja kõnniteed ning bussipeatused on puhtad, alustame ka muru niitmisega,» kinnitas Lasnamäe ja Pirita puhtuse eest vastutav kommunaalameti hooldusosakonna peaspetsialist Ago Vill.

Puhtaimad on Kristiine ja Mustamäe

Kõige paremas korras on Kaimo Järviku hinnangul Kristiine ja Mustamäe linnaosa. Lasnamäel on kriitilised kohad Betooni tänava lõpp ning linna servas Jõelähtme ja Rae vallaga piirnevad alad. «Nõmme linnaosas on Viljandi maantee äär rämpsu täis, probleemsed on ka tühermaad Kadaka turu juures ja Paljassaares,» loetles mupo juht. «Majade vahele enam omaalgatuslikke prügimägesid ei kuhjata, küll aga kipuvad need tekkima ööpimeduse varjus tühermaadele.

Pahatihti on sellistel puhkudel tegu riigile kuuluva reformimata maaga ja tuleb öelda, et riik on ses osas kõige halvem peremees. Meie aga ei saa riiki vastutusele võtta ega koristama sundida, nii kipub sellistes kohtades prügimägede likvideerimisel asi piirduma kirjadega ministeeriumidele. Üks positiivne näide on ikka ka – kui ma ei eksi, siis kaitseministeeriumile kuulunud Erika 4 prügimäest saime lõpuks lahti.»

Lagastajale trahv 6000-18 000 krooni

Eraisikut võib munitsipaalpolitsei heakorraeeskirjade rikkumise eest trahvida kuni 6000 ja firmat kuni 18 000 krooniga.

Tallinna heakorraeeskirjas puudutab rikkumisi kokku 23 punkti.

Eesmärk pole siiski trahvid, vaid ikka linna heakord. Tänavu on mupo algatanud ligi 900 väärteomenetlust. Kokku on olnud 652 heakorraeeskirja rikkumise menetlust, mille käigus on määratud umbes 800 000 krooni ulatuses trahve.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.