“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Lapsed vajavad just lastearsti (0)
18. mai 2009
«Uuringutulemused näitavad, et perearstide ja lastearstide koostöö on ebapiisav,» ütleb abilinnapea Merike Martinson. «Samuti pööravad perearstid patsientidele liiga vähe tähelepanu.»

Kuni laps on terve, pole tähtis, kas teda mõõdab-kaalub perearst või lastearst, ent kui laps haigestub, siis pole igast perearstist abi.

Tervishoiureform on tekitanud olukorra, et alates 2002. aastast on pediaatrist saanud eriarst, kelle juurde pääseb ainult perearsti saatekirjaga. Selle tulemuseks on, et paljud vanemad ummistavad oma lapse tervisemure korral erakorralise meditsiini osakondi.

«Uuringutulemused näitavad, et perearstide ja lastearstide koostöö on ebapiisav,» lausus abilinnapea Merike Martinson eelmisel nädala peetud perearstide ja lastearstide konverentsil. «Samuti pööravad perearstid patsientidele liiga vähe tähelepanu. Seetõttu on väikelaste vanemad hakanud perearsti poole pöördumisele eelistama erakorralise meditsiini osakondi haiglate juures.»

Lastearsti ooteaeg kaks kuud

Mähe Perearst OÜ perearst Vanda Kristjan tutvustas oma ettekandes statistikat, mille järgi on enam kui pooled perearstide patsientidest alla 18-aastased. Keskmiselt kulutab arst ühele haigele 20 minutit, selle aja jooksul on vaja inimene ära kuulata, täita paberid, määrata analüüsid ja ravi. Seepärast leiab Kristjan, et lapse tervist võib jälgida medõde, kui aga teda on vaja ravida, eelistavad nii Kristjan kui ka tema kolleegid lapse spetsialisti juurde saata. Aga isegi saatekirjaga pole lastearsti juurde kerge pääseda. Keskmine ooteaeg on kaks kuud — see pole täiskasvanugi jaoks vähe, laps aga peaks Kristjani arvates pääsema arsti juurde viie päeva jooksul.

Probleem pole uus, aga Eesti pediaatrid pöörduvad selle juurde mitu korda aastas tagasi.

Lääne-Tallinna lastearsti Katrin Põhjala sõnul antakse perearstikeskustes väikelaste vanematele enamasti nõu telefoni teel, koduvisiidid on haruldased. Vanematel soovitatakse ise lapse seisundit hinnata, kui aga olukord muutub hullemaks, siis antakse nõu otse haiglasse minna.

Tallinna lastehaigla pediaater ja Eesti Lastearstide Seltsi juhatuse esimees Ülle Einberg märkis, et laste sagedane toomine erakorralise meditsiini osakonda on muutunud probleemiks. Enamasti tuuakse laps saatekirjata, kui see aga ongi olemas, puudub sellel diagnoos ja tihti pole tehtud mingeid analüüse. Pahatihti kipuvad perearstid lapsi ka ilma tõsise põhjuseta antibiootikumidega ravima. Sellised lastearstide seisukohad kõlasid näiteks novembrikuisel ümarlaual «Pediaatrite roll tulevikus».

Maripuu probleemi ei näinud

Veebruaris 2008 pöördus lastearstide selts toonase sotsiaalministri Maret Maripuu poole palvega aidata lahendada laste arstiabi probleeme. Pöördumises märgiti, et haigla valvetubade personal ei tule koormusega toime. Vaatamata sellele, et haiglad püüavad olukorda lahendada, peab arstiabi vajav laps seda ootama keskmiselt neli tundi. Lastearstide arvates on niisugune suhtumine laste tervisesse lubamatu.

Ministeeriumi asekantsleri Ivi Normeti allkirjaga vastuses öeldakse, et vastavalt sotsiaalministri perearstide tööd käsitlevale määrusele nr 117 (29. novembrist 2001) on perearst tervishoiusüsteemi esimene kontaktisik iga patsiendi jaoks ja kõigi probleemidega tuleb nii lastel kui ka täiskasvanutel kõigepealt tema juurde pöörduda. Asekantsleri arvates ei ole probleem tekkinud perearstide töö puudujääkidest, vaid sellest, et vanemad lihtsalt tahavad, et nende lapse vaataks läbi just nimelt lastearst, või siis ei taha nad lihtsalt perearsti vastuvõttu oodata.

Lastehaigla külastatavus tõusis hüppeliselt

• 1998–2007 kasvas Tallinna lastehaigla valvetuppa pöördumiste arv 4600-lt 17 700-ni (keskmiselt 6–7 pöördumist tunnis).

• Kolmandik pöördunud lastest jäetakse haiglasse

• Suurem osa pöördumistest leiab aset puhkepäeviti, õhtuti või öösiti. Põhjuseks asjaolu, et suurem osa perearstikeskustest on suletud kella 12-st reedel kuni kella 12-ni esmaspäeval.

• 10.–24. oktoobril 2008 sõitis kiirabi laste juurde 258 korral (10% kõigist väljakutsetest). 71 väljakutsele sõitis lastearstide brigaad. 31,5% juhtudest oli vaja lapsed haiglasse viia.

• Vastavalt pediaatria arengu programmile peaks ühe pediaatri kohta olema 2000 last, kuid see programm ei ole saanud toetust seaduselt.

• 49 Tallinna perearsti on endised lastearstid. 20 lastearsti töötavad konsultantidena perearstide juures, suurem osa neist on pensionärid või pensionieelikud.

Allikas: Eesti Lastearstide Selts
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.