"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Samba- ja rumbarütmidega pronksiöö vastu (0)
18. mai 2009
Tantsukeel on universaalne, selles ei saa olla mittemõistmist.

Tuntud võistlustantsijad Kristiine Esko ja Eduard Korotin ning reklaamimees Harry Egipt panevad noored sambat ja rumbat tantsima.

«Agressioon kasvab välja hirmust, hirmu aga tekitab mittemõistmine,» leiab tuntud võistlustantsija Kristine Esko-Veskimäe, kes oli ainulaadse lõimumisprojekti «Parnerite tantsumaraton» treeneriks. Selle projekti kaudu pannakse eesti ja vene koolide õpilased omavahel tantsima kaht seltskonnatantsu – sambat ja rumbat.

«Seltskonnatants on olnud suhtlusviis läbi aegade, rahvus ei mängi selle juures mingit rolli,» ütleb Esko-Veskimäe, kelle sõnul jäi projektis osalejatel nende rahvus täielikult tagaplaanile – ja see oligi eesmärk. «Selline projekt peaks igaveseks välistama pronksiöö taolised agressioonid,» leiab tantsuõpetaja. «Tantsu abil pannakse suhtlema ja üksteisesse hästi suhtuma need, kel muidu kokkupuude ja lävimisvõimalus peaaegu puudub. Tantsupõrandal ei saa olla mittemõistmist.»

«See on maailma parim projekt,» kinnitab ürituse korraldaja, omaaegsete tuntud telereklaamide autor Harry Egipt. «Tantsu abil saame suhelda inimestega, kelle keelt me ei mõista, sest kehakeel on ju universaalne.»

Eesti-vene rulett

Projekti skeem on järgmine: ühes eesti ja ühes vene koolis toimus kahel päeval intensiivne 90-minutiline tantsutund heade tantsuõpetajate (käesoleval juhul Kristiine Esko-Veskimäe ja Eduard Korotini) juhendamisel. Selle aja jooksul õppisid noored selgeks seltskonnatantsude samba ja rumba põhisammud ja pöörded. Ning juba samal nädalal astusid koolide parimad neiud ja noormehed omavahel võistlustulle.

Egipt nimetab oma projekti integratsiooniruletiks – ruletiks seepärast, et tantsupartnerid võistlusel valib juhus. Poisid ja tüdrukud, segamini eestlased ja venelased, moodustavad kaks ringi – ühed hakkavad liikuma ühes, teised teises suunas. Märguande peale ringid peatuvad ja vastastikku seisvad õpilased moodustavad paarid. Tunniajase maratoni käigus peavad noored mitu korda partnerit vahetama, mis omakorda rõhutab tantsu tunnetamist suhtlusvahendina.

Lõpuks valis võistlevate koolide õpilastest koosnev 50-liikmeline žürii välja oma lemmikud. Hinnatakse mitte tantsupaare, vaid tantsijaid eraldi.

Tantsukingad esimest korda jalga

Projektis osalenud noored olid ettevõtmisest vaimustuses. Paljud neist tantsisid seltskonnatantsu üldse esimest korda ja tantsupõrandale astumine oli neile üsna tavatu sündmus. «Mina sain esimest korda kõrge kontsaga kingad jalga,» naerab üks vene koolis õppiv neiu. «Väga põnev.»

Partnerite tantsumaratonis sai kokku 112 õpilast neljast Tallinna koolist. Eestikeelsetest koolidest osalesid Nõmme gümnaasium ja Tallinna ühisgümnaasium, venekeelsetest Tõnismäe ja Pae gümnaasium. «Tegemist oli küll projektipõhise ettevõtmisega, kuid nüüd, kui asi on käima tõmmatud, võiks sellised tantsumaratonid muutuda ka teistes koolides õppeaasta traditsiooniliseks sündmuseks,» leiab Egipt. «Tantsuvõistlust võib korraldada ka Soome, Rootsi või mis tahes muu riigi koolidega – see on imeline võimalus luua teiste koolidega sõprussuhteid.»

Projektist on vändatud ka kolm lühifilmi, kus tantsupõrandal toimunu on põimitud intervjuudega. Sari on paljundatud DVD-plaatidel, mida projekti autor on ka lahkelt Tallinna koolidele õppematerjaliks jaganud.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.