"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Senist elukorraldust häiriva planeeringu vastu tasub protestida õigel ajal (0)
18. mai 2009
Kuigi sageli on ka arendusfirmad nõus tulevase ehitise kohta infot jagama, tuleks naabritel siiski oma arvamust avaldada õigel ajal.

Suured sildid aitavad nüüdsest palju enamatel inimestel õigel ajal teada saada, et nende kodu lähedale kavandatakse näiteks uusehitisi ehk tahetakse kehtestada detailplaneeringut.

«Pahatihti hakkavad inimesed planeeringu vastu huvi tundma ja kisa tõstma alles siis, kui kopp juba hoovi sõidab,» tõdeb linnaplaneerimisameti detailplaneeringute teenistuse direktor Arvo Rikkinen.

Mullu kehtestati Tallinnas 102 detailplaneeringut ja neist paljude vastu esitasid elanikud proteste, kuid kahjuks hilinenult. Arvesse tuleb aga ainult tähtajaks saabunud protestikiri. «Protestiavaldusena arvestatakse elaniku kirja kahe nädala jooksul, kui planeering on tutvumiseks välja pandud,» selgitab Rikkinen.

Kuu aega tagasi muutunud seadus käsib linnal seada planeeringuala servale üles planeeringut tutvustavad infotahvlid, mis peaksid elanikes tähelepanu äratama.

«Naabruskonna elanikel on lihtsam reageerida, kui nad sildist mööda kõnnivad ja näevad, et krundil hakkab midagi toimuma,» mainib Rikkinen.

Vana lobudik annab märku

Linnaplaneerimisameti juhtivspetsialisti Maire Kirna kinnitusel peaksid elanikud ka ise aru saama, et tühi maa-ala ei jää kuigi kauaks tühjaks. «Eriti kui läheduses on mõni lobudik või tühi krunt, läheb tiheda asustusega Tallinnas seal kindlasti varsti ehituseks,» lausub Kirna. «Meie ei saa kedagi sundida planeeringu vastu huvi tundma. Inimestel on palju tegemist, enamasti ei vaata nad planeeringut internetist, ei loe lehes olevaid peenes kirjas kuulutusi ega käi ka tähitud kirjadel järel. Linn teeb omalt poolt küll kõik, et inimesed saaks tutvuda planeeringutega õigel ajal. Õnneks on positiivseid näiteid rohkem ja tihti suudame naabritega kokku leppida.»

Haabersti ja Põhja-Tallinna planeeringuid haldava Liia Kailani sõnul ei piira seadus aega, mille jooksul kord juba kehtestatud detailplaneering maatükil kehtib. «Kehtestatud detailplaneering kestab põhimõtteliselt igavesti, see on nagu püha lehm, mida võib alati lüpsta,» tõdeb ta. «Kinnisvara vahetab tihti omanikku ja kui inimene kuhugi kolib, ei pruugi tal naabruses kehtivast planeeringust aimugi olla. Eelmisele omanikule võis see meeldida, uuele aga mitte. Näiteks Kakumäel on tihti nii, et elanikud hoiavad kokku ja ei soovi uut planeeringut lihtsalt sellepärast, et nad ei salli uustulnukaid. Põhjenduseks tuuakse kas või asjaolu, et tänavatel hakkab sõitma liiga palju autosid.»

Planeering ei pea meeldima

Linnaplaneerimisametis Mustamäe, Kristiine ja Nõmme planeeringute eest vastutava Mari Suvi kinnitusel arvestab linn kõiki pretensioone, mis on põhjendatud. «Põhjendus ei ole loomulikult, et «meile ei meeldi» või et «me ei taha, et see ehitis siia tuleb»,» selgitab Suvi ja lisab, et inimeste teadlikkus oma piirkonnast on suurenenud. «Selliseid juhtumeid, et keegi planeeringust midagi ei tea, on vähem kui mõned aastad tagasi. Tihti on põhjus selles, et planeering kehtestati kunagi varem, kui elanikega ei tehtud veel nii palju koostööd, aga ehitamine osutus võimalikuks alles nüüd. Praegu teevad arendajad elanikega rohkem koostööd ja tutvustavad ka ise planeeringut.»

Inimeste aktiivsus märkuste tegemisel oleneb piirkonnast. Neid laekub põhiliselt Kristiinest ja kesklinnast, kus elamuid on tihedalt, ning vähem tööstuspiirkondadest ja Lasnamäelt.

Infot saab mitmest kohast

• Linn teavitab planeeringuala naabreid kavandatavast ehitusest tähitud kirjaga.

• Linnaosa avaldab planeeringu ka oma lehes ning Postimehes. Lisaks saab planeeringutega tutvuda Tallinna kodulehel.

• Vastuvõetud planeering pannakse üles linnaosa infosaalis, kus sellega on võimalik kahe nädala jooksul tutvuda ja kirjalikult oma arvamust avaldada. Põhjendatud pretensioonide puhul palub linn arendajal projekti korrigeerida, et viimane saaks muudatusi järgneva avaliku arutelu ajal tutvustada.

• Kui avalikul arutelul naabritega siiski kokkulepet ei sünni, läheb planeering maavanemale ülevaatamiseks ja vahel sealt edasi koguni kohtusse.

Põhjendatud protest

Aasta alguses kehtestatud Linnu tee 16 detailplaneeringu puhul leidsid piirkonna elanikud, et kuue korteriga maja ei sobi väikeelamute kvartalisse. Lisaks pole sademetevett ära juhitud nii, et see ei kahjustaks naaberkrunte.

Linn nõudis arendajalt kuue korteriga elamu asemel nelja korteriga elamut, samuti ehitusalase pinna vähendamist, ja elanikel polnud enam vastuväiteid. Ka sai planeering plaani, mis näitas, kuidas sademetevesi ära juhitakse.

Protest lükati Riigikohtus tagasi

Kaks aastat tagasi kehtestati detailplaneering, mis
andis õiguse laiendada Magistrali kaubanduskes-
kust.

Lähedal asuva korteriühistu elanikud leidsid, et juurdeehitis varjab elamu valguse, klientide autod suurendavad müra, kaubanduskeskuse parkla tee planeerimisel pole arvestatud läheduses asuva kooli, lasteaia ja Sütiste tee 5 kortermajaga, kellele see on ainus juurdepääs; samuti oleks detailplaneering nende meelest vähendanud seni välja ehitatud parkimisala ja päästeautod ei pääse Sütiste tee 5 majale ligi.

Linna tellitud arvutused aga näitasid, et suurema osa korterite valgustatus jääb endiseks, vähenedes vaid õhtupäikese osas. Riigikohus leidis, et eri ilmakaartes asuvatele akendele ei pea ega saagi langeda loomulikku päikesevalgust. Maja esiküljele langeb loomulik otsene päikesevalgus üksnes õhtutundidel ja sellegi varjavad eemal asuvad üheksakordsed korterelamud. «Kui isik valib elukohaks linnakeskuse või muu kõrge ja tiheda hoonestusega piirkonna, siis peab ta põhimõtteliselt leppima väiksema loomuliku valguse hulgaga,» seisis kohtuotsuses.

Samuti leiti, et lasteaial ja koolil on täiesti iseseisev juurdepääs.

Kinnistu omanik lubas rajada korteriühistule täiendava 26-kohalise parkla ja parkida elanikel oma autosid kaubanduskeskuse kinnises parklas ajal, kui keskus on suletud.

Väide, et päästeautod ei saa parkimisprobleemi tõttu Sütiste tee 5 majale ligi, leiti olevat alusetu.

Liiklusmüra uuringust selgus, et kaubanduskeskuse laiendamisega seoses müratase oluliselt ei suurene, osal korteritel aga isegi langeb, sest juurdeehitus mõjub müratõkkena.

Harju maavanem andis detailplaneeringule heakskiidu.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.