"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Vanemate majandusraskuste puhul kannatab ka laps (0)
18. mai 2009
Aet Lass hoiab peos unistamiskuuli. «Ka lapsed peaksid teinekord aja maha võtma ja lihtsalt unistama,» leiab ta.

Lapsed saavad Tallinnas tasuta psühholoogilist abi kolmest eri asutusest, ühtekokku pakutakse linna kriisiaja abipaketi raames tuge tuhandetele peredele.

Psühholoogide Aet Lassi ja Hailii Õlleki sõnul on abi soovivate laste ja perede arv kasvanud. Üha enam pöördumisi on tingitud majanduse madalseisuga kaasnevast – vanemate töötuks jäämisest, rahapuudusest ning võlgadest.

Rasked ajad tekitavad stressi isegi neile, kel otseselt väga halvasti ei lähegi. «On selliseid peresid, kus materiaalseid muresid veel ei ole,» lausub Lass, «aga näiteks majanduse madalseis on firmajuhist isa nii agressiivseks muutnud, et ta läheb äkkvihas oma 15-aastasele pojale kallale.»

Õllek toob omalt poolt näite, kus lapse arvutisõltuvus tuli välja just nimelt siis, kui ema jäi töötuks ja sai laste tegemistel rohkem silma peal hoida. «Varem käis ema tööl, saatis hommikul lapse enda arvates kooli, nüüd kodus olles aga nägi, et ta ei lähegi sinna,» räägib psühholoog. «Arvutisõltuvus on teismeliste hulgas viimasel ajal üheks suuremaks probleemiks kujunenud. Lapsed istuvad öö otsa arvutis, vanemad magavad ja ei teagi, mis toimub. Hommikul on laps nii väsinud, et kooli ei jõua. Sageli muutub see krooniliseks – samas pole tööga hõivatud vanemal sellest aimugi.»

Noored ei talu kitsikust

Majanduse madalseis ei soosi muidugi rahulikku kasvamist – pere rahaprobleemid teevad haiget ka lastele.

«Tänapäeva noortel on majandusraskusi eriti raske taluda,» märgib Lass. «See põlvkond on orienteeritud ostule ning ei suuda leppida olukorraga, kus vanemad ei saa neile enam lubada firmariideid, millega nad siiani harjunud on.»

Vanemad püüavad iseenda eksistent-siaalsete probleemidega hakkama saada, lapse väikesed murekesed tunduvad tühisena, et neid arutadagi. Ent konfliktid tekivadki sellest, kui muremõtted-tunded rääkimata jäävad.

Kõikvõimalikud pereprobleemid tipnevad sellega, et vanem ei saa iseendaga hakkama, rääkimata siis oma lapse hingeellu süüvimisest. «Neid lugusid, kus ema-isa töökaotuse tõttu on lapsel probleemid tekkinud, on juurde tulnud,» tõdeb Lass. «Viieteistkümneseks saav teismeline otsustab, et tema tahab pidada oma juubelit (!) ja kutsuda külla kõik tuttavad, aga ta ei suuda mõista, et tööta jäänud vanemad ei saa seda lubada. Laps ei saa sellest aru – kogu aeg oli kõik hästi, kuidas siis nüüd enam ei ole.»

Õllek märgib, et väga palju on juurde tulnud selliseid noori peresid, kes ei suuda kitsamates oludes toime tulla. «Paljud noored pered ei adu olukorra tõsidust, nad võtavad kriisi ajutisena – selle asemel, et oma harjumusi muuta, võtavad veel laenu. Kui laenuprotsendid kasvavad, siis võetakse uus laen peale, ja sellest ringist enam välja ei pääseta,» kirjeldab ta. «Ja vanemate probleemid avalduvad ju laste peal. Ema on närviline, isa hoiab kodust eemale – see ei ole terve kasvukeskkond.»

Tervete perede lapsed on õnnelikumad

Kui peresuhted on halvad, hakkavad lapsed protestima – mõned jooksevad kodust ära, mõned kipuvad näppama, proovitakse narkootikume, alkoholi. Teismelised tüdrukud alustavad protesti märgiks varem partnerlussuhet. «Nad otsivad intiimelust kompensatsiooni kehvale peresuhtele, kus isa võib-olla puudub või lihtsalt ei täida oma kohustusi,» räägib Lass. «Siis pole imestada, kui 12-aastane tüdruk otsib boyfriend’i, kes jätaks talle kaelale maasika, mida klassiõdedele näidata.»

Ebakindlus omakorda avaldab negatiivset mõju õppimisvõimele. «Kui lapse mure on suur, hõivab see tema töömälu – keskendumisvõime ja koolijõudlus kannatavad,» selgitab Lass.

«Viimasel ajal seavad noored ka ise endale liiga kõrgeid nõudmisi – sealt siis läbipõlemised,» nendib Õllek. Infoühiskond nõuab ju ka lastelt üha kiiremat reageerimisvõimet, suutlikkust ümber lülituda, paindlikkust ning otsustusvõimet.

Et aga kõige sellega hakkama saada, peab inimene olema emotsio-naalselt stabiilne.

Psühholoogide sõnul saab kõik alguse tervest perest ja kindlatest peresuhetest.

Heas mõttes rutiinne pereelu on aga tänapäeva kiirustavas ühiskonnas haruldane nähtus. «Arvatakse, et kui ollakse mingi summa võrra rikkamad, siis läheb ka elu paremaks,» räägib Õllek. «Ema või isa võtab materiaalse heaolu nimel lisatöö, selle asemel et investeerida aega koos lastega või iseenese tervise eest hoolitsemisse. Ent laps vajab iga päev vanema tähelepanu – kasvatamist ja hoolimist.»

Et kasvatada lapsest rahulik ja normaalne kodanik, on vaja väga rahulikku kasvukeskkonda. «Väärtushinnangud võetakse kaasa lapsepõlvest, ja võetakse kaasa terveks eluks,» ütleb Lass, kelle sõnul lasub vanematel vastutus, et head ja ausad väärtushinnangud kõlama jääksid.

«Heade peresuhetega lapsed meile ei satu. See ei ole küll raudkindel reegel, kuid nii see tõesti on,» tõdeb ka Õllek. Kuigi psühholoogide jaoks pole olemas absoluutseid tõdesid, kinnitavad mõlemad, et tervete perede lapsed on õnnelikumad ja edukamad.

Psühholoogid rõhutavad, et hoolimata raskustest peaksid kõik pereliikmed üksteise jaoks aega leidma. Öeldakse küll, et aeg on raha, kuid hingetohtrite sõnul ei kaalu ükski summa üles harmoonilisi peresuhteid. «Pole oluline, kus koos ollakse, pole tarvis koosolemise tarvis põnevaid kohti või üritusi otsida,» räägib Õllek. Alustada võiks ühisest söömisest, mida Õllek peabki üheks pereelu kvaliteedi näitajaks: «Kui pere istub ühiselt söögilauas, siis on neil suurem võimalus probleeme märgata ja leida neile lahendus.»

Kokku kulub linna eelarvest laste tasuta psühholoogilisele nõustamisele 2009. aastal 1,5 miljonit krooni.»

Kõhuvalu, oksendamine

Kuigi lastepsühholoogi juurde saab pöörduda ka otse, jõutakse lastehaigla psühholoogi juurde sageli perearsti saatekirjaga.

Perearst ei oska nimelt midagi peale hakata lapse seletamatu kõhu- või peavalu, oksendamise või pideva pissihädaga. «Need on psühhosomaatilised häired, mis kõik on tingitud stressist ja pereprobleemidest,» märgib Lass. «Kõik püksipissimised-kakamised on tegelikult reaktsioon sellele, et laps ei tunne ennast oma kasvukeskkonnas turvaliselt.»

Lapse mure tavaliseks märgiks on ka apaatia, endassesulgumineülereageerimine ja rahutus.

Laste psühholoogid võtavad (tasuta) vastu:

• Kesklinna lastepolikliinik ( Ravi 27), telefon 6207331, 6207332;

• Tallinna lastehaigla (Tervise 28), telefon 69 77200; 69 77 222;

• Tallinna perekeskus (Asula 11), telefon 6 556 970.

• Telefoni teel saab psühholoogilist abi ka MTÜ Eluliin kriisiabinõustamistelefonil 6314 300
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.