“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Euroopalik hoolivus tuleb tuua Eestisse (0)
25. mai 2009
Vilja Savisaar pooldab Euroopas levinud mõtteviisi: keegi ei saa olla õnnelik, kui ta kõrval kannatab mõni inimene.

«Eesti riik peaks oma inimeste aitamiseks hakkama edendama enam euroopalikku sotsiaalpoliitikat,» lausub europarlamendi valimistel üks Keskerakonna kandidaate Vilja Savisaar.

Mida peaks Eesti riik Euroopast üle võtma?

Kindlasti tuleks võtta väga palju häid asju euroopalikust sotsiaalpoliitikast.

Eesti on küll ratifitseerinud mõningad Euroopa sotsiaalharta artiklid, aga ka neid üksikuid meil ju ei täideta. Näiteks pension ei vasta Eestis poolele keskmisest palgast, nagu see on enamasti Euroopas.

Eesti pole kahjuks ratifitseerinud Euroopa sotsiaalhartast ka sätet, mis ütleb, et igal inimesel on õigus kodule – mis omakorda tähendab, et avalik võim peaks tagama inimesele vastavalt tema võimalustele sobiva eluaseme.

Tallinn on linna majade ehitamisega kõvasti vaeva näinud. Samas et tegele meie riik ehk valitsus põhimõtteliselt erinevalt Euroopa riikidest aktiivselt inimestele kodu võimaldamise programmide rahastamisega.

Kolmandaks – Euroopas kehtib valdavalt astmeline tulumaks. Pole ju õiglane, et inimene, kes teenib näiteks 100 000 krooni kuus, ja inimene, kes teenib 8000 krooni, maksavad ühe ja sama protsendi ulatuses tulumaksu. Siit jõuamegi euroopaliku
solidaarsuse juurde – kes on võimeline rohkem panustama, see peab seda ka tegema.

Euroopa mõtteviis on see, et keegi ei saa olla õnnelik, kui ta kõrval kannatab mõni inimene – olgu siis tööpuuduse tõttu või pole tal rahapuudusel juurdepääsu arstiabile või millelegi muule hädatarvilikule.

Kui sa teenid rohkem, siis on sul ka moraalne kohus ühiskonnale midagi tagasi anda, mitte vaid võtta. Ei saa ju ühes katlas keeta erinevat suppi.

Ka Euroopa Liit pole huvitatud sellest, et sotsiaalsed erinevused nii inimeste kui ka riikide vahel oleksid suured. Inimene ei peaks minema teise riiki perest kaugele raha teenima üksnes seetõttu, et oma riigis pole võimalik end normaalselt ära elatada.

Mis on Eestis ebaeuroopalikku – näiteks meie maksupoliitika?

Kindlasti peaks Eesti Euroopa eeskujul kasutama võimalust maksustada madalama käibemaksumääraga näiteks lastekaupu ning kas või toiduaineid. Riigi eesmärk ei peaks olema selliste kaupade müügi pealt palju teenida, vaid muuta need kaubad taskukohasemaks.

Euroopa direktiivid lubavad paljudele kaupadele eri maksumäärasid, ent meie riik on teinud täpselt vastupidi, tõstes kõikide kaupade käibemaksu 18% peale, kuna valitsusel on suur eelarve puudujääk. Kõrgemalt võiksid olla maksustatud pigem luksuskaubad, alkohol ja sigaretid.

Teiseks – Eesti on ebaeuroopalikult vingerdanud välja ettevõtte tulumaksu küsimusest. Ettevõtete tulumaksust vabastamine või selle vähendamine võiks pigem olla seotud töökohtade loomisega.

Kolmandaks tuleks ehk välja töötada ka Euroopa-pärane kinnisvaramaks. Kui sul on palju kinnisvara, millega sa saad äri teha, siis peaks kindlasti selle pealt maksu maksma.

Veel üks teema on kohalik omavalitsus. Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ütleb, et võim peab olema detsentraliseeritud suhteliselt madalale tasemele. Teisisõnu öeldes – võim peaks olema kohalike kätes ehk kohalikele lähedal. Et inimene teab ja tunneb neid, kelle poole pöörduda, kui tal on mingi mure. Meil on võim väga koondunud keskvalitsuse kätte.

Mille poolest võiks Tallinn Euroopas silma paista?

UNESCO kultuuripärandi nimekirja kuuluv Tallinna vanalinn ja kultuuripealinna tiitel loomulikult – nende kahe abil saab meid Euroopa turistidele väga hästi müüa.

Kindlasti kogub Tallinn ka merelinnana kuulsust, kui saavad teoks kõik huvitavad detailplaneeringud, valmivad Kalasadam ja linnahall. Üsna palju sadamaid asub Põhja-Tallinnas, aga alles viimastel aastatel on hakatud seda linnaosa arendama. Alles nüüd on hakatud aru saama, et näiteks Kopli on väga ilus ja pika ajalooga linnaosa. Tallinnal võiks olla ka linnasadam, praegu kuulub sadam ju riigile.

Riik peaks Euroopa abi enam kasutama ka ühistranspordi arendamiseks, et vähendada meie autokultust. Eestis on suhteliselt kehv rongiliiklus, rääkimata sellest, et meil puudub korralik rongiühendus Euroopaga. Euroopas on hea rongiliiklus elementaarne.

Miks on Eesti Euroopas mitmete sotsiaalsete parameetrite osas edetabelite lõpus?

Ma arvan, et eriti vanem põlvkond on pidanud töötama väga rasketes tingimustes, mis on rikkunud tervist. Iseseisvuse saabudes tekkis inimestel ka tunne, et tuleb rabada mitmel töökohal. Palju on naisi, kes kasvatavad lapsi üksi ja kellel on riigi väikese toetuse tõttu väga raske toime tulla.

Vanemal põlvkonnal on pidev hirm, et nad kantakse maha, samas on vahepeal täiskasvanuks saanud noored, kellele ei jätku töökohti.

Kui vaadata tänast suurt tööpuudust, siis Tallinn võttis suuna sotsiaal-sete töökohtade loomisele. Samas oleks riigi ülesanne praegu eelkõige kasutada ära Euroopa Liidust saadavat struktuurfondide raha, et toetada ettevõtjaid ja luua niiviisi töökohti.

Paraku on riik suutnud võimalikest Euroopa abirahadest kasutada ära vaid tühise osa. See on oma inimeste abist ilmajätmine.

Meil kulutab riik ligi kaks korda vähem kui Euroopas keskmiselt tervishoiule, samuti üldse sotsiaalsele kaitsele.

Probleem on täna ka see, et Eesti inimene peab oma rahakotist liiga palju ise maksma meditsiiniteenuste eest, omaosalus on liiga suur.

Leian, et Euroopasse tuleks saata ennekõike poliitikuid, kes on valmis häid asju Euroopast üle võtma, et meie inimeste elu parandada. Kes teeb Eestis õigeid asju ja hoolib inimestest, see teeb seda Eesti inimeste heaks ka Euroopas.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.