"Kui vanasti said inimesed tänaval petta, siis nüüd internetis."

Joosep Kaasik, Põhja prefekt
Kindel varjupaik hädas naistele (0)
25. mai 2009
Paljassaare sotsiaalmajutusüksuse kõige väiksem elanik Kertu-Jaslene on alles ühekuune. Pildil väikseke oma ema Liina süles.

Hiljuti uksed avanud Paljassaare sotsiaalmajutusüksusesse asub elama üksteist koduta jäänud lastega naist.

«Ma ei suutnud oma üürikorteris enam üüri maksta,» võtab Paljassaare sotsiaalmajutusüksuse värske elanik Liina oma koduta jäämise loo lühidalt kokku. Vaid 20-aastane naine on elus juba ohtralt vintsutada saanud. Võib öelda, et koos oma kahe väikse lapsega Tallinna sotsiaalmajutusüksusesse sattumine on talle praegu helge saatus. «See siin on ikkagi kindel, stabiilne peavari,» märgib Liina, kes pärast elukaaslase silmapiirilt kadumist elas mõned kuud ema-lapse varjupaigas.

«Varjupaigas oli küll ka kõik olemas, seal oli puhas ja soe, aga kuna elanikud pidevalt vahetusid, siis hakkas see närvidele käima,» tõdeb Liina. «Eriti raske oli see lapsele – ta õppis suurematelt igasugu lollusi, muutus agressiivsemaks.»

Tühjaks ei jää

Peagi kaheseks saav Kristjan-Martin tunneb end mööda uue kodumaja veel tühje koridore ringi tatsates suurepäraselt. Pere pesamuna Kertu-Jaslene on kõigest ühekuune. «Meil on siin hea rahulik,» mainib Liina.

Üüri tuleb sotsiaalmajutusüksuses maksta 300 krooni kuus, lisaks peab elanik tasuma 60 krooni kohatasu iga lapse pealt.

Praegu on sisse kolinud vaid kolm peret, kuid peagi on maja laste jooksumüdinat täis, sest kohe-kohe on tulemas veel kaheksa peret. «Mõnel on veel vanas elukohas asjad pakkimisel, mõnel pole transporti,» ütleb Paljassaare sotsiaalmajutusüksuse juht Liis Kordmaa.

Et mõni tuba tühjaks jääks, seda karta pole – Tallinnas on sotsiaalmajutusüksuse koha järjekorras umbes 400 inimest. Ja elukohamuredega linlaste arv suureneb üha.

Ajal, kui Pealinn maja peal ringkäiku teeb, saabub kohale selle vastne asukas Diana koos oma kahe juba suurema lapsega. Nemadki tulevad ema-lapse varjupaigast.

«Inimesed, kes meile satuvad, on tegelikult väga erineva saatusega,» räägib Kordmaa. «Koos sotsiaaltöötajaga aitame nende probleemidele lahenduse leida.»

Jalad alla poole aastaga

Majja elama asujatega sõlmitakse pooleks aastaks majutusleping, siis koostatakse üheskoos plaan järgmise poole aasta eesmärkidega.

«Meie siht on, et inimene saab jalad alla ja leiab endale võimalikult ruttu oma elamispinna,» selgitab Kordmaa. Sotsiaalmajutusüksus ei saa jääda inimese alaliseks elukohaks.

Liina tunnistab, et praegu ta oma tulevikku selgelt ette ei kujuta. «Peaksin veel kooli minema,» leiab noor naine, kelle ema viskas kodust välja, kui tütrel oli käsil põhikooli lõpuklass. Pärast seda elas Liina Mooni tänaval laste turvakodus ja sõbrannade juurde. «Tahaks kunagi ka head tööd saada,» sõnab Liina lootusrikkalt.

Lisaks Paljassaare sotsiaalmajutusüksusele avab peagi uksed 70-kohaline üksus Männikul Kauge 4.

Kokku on neljas sotsiaalmajutusüksuses ligi 400 majutuskohta. Linna eelarvest kulus kahe viimase sotsiaalmajutusüksuse rajamiseks kokku 33 miljonit krooni.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.