"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Korteriühistud vajaksid Euroopast rahasüsti (0)
25. mai 2009

Miljard eurot korteriühistutele tõmbaks Eesti majanduse taas käima, leiab korteriühistu Tammsaare 85 juhatuse esimees Avo Vään.

Mustamäe halduskogu ja linnaosa valitsus on võtnud tihedas koostöö korteriühistutega 2008. aasta lõpust südameasjaks toasooja hinna. Siis toimunud korteriühistute infopäev päädis ühistute pöördumisega AS Dalkia poole sooviga üle vaadata toasooja hinnad. Jaanuari keskel teavitas konkurentsiamet soojahinna vähenemisest umbes 60% võrra tagasiulatuvalt alates 1. jaanuarist 2009.

Kahjuks osutus see avaldus ennatlikuks ja hiljem kahanes hinnalangus 8%-ni. Selline ebamäärasus hinna kinnitamisel riikliku konkurentsiameti poolt jätab mulje ametkonna pealiskaudsest suhtumisest küsimuse lahendamisse, millest tingituna kaovad miljonid kroonid korteriomanike taskust. Korteriomanikele jääb arusaamatuks, miks monopoolse ettevõtte puhul, mida Tallinna Küte kindlasti on, puudub tarbijal, s.o korteriomanikel igasugune õigus hinnakujundamisel osaleda isegi siis, kui muutub toasooja hinna peamise komponendi maagaasi hind.

Samuti on arusaamatu, miks ei suutnud Riigikogu ja vabariigi valitsus edasi lükata toasooja hinnale 18% käibemaksu lisamist, mis oluliselt tõstab toimetulekutoetuse saajate arvu. Kõrge soojahind koormab ka eelarveliste asutuste (koolid, lasteaiad, haiglad) majandamiskulusid.

17. aprillil kultuurikeskuses Kaja toimunud infopäeval tegid Mustamäe korteriühistud Riigikogule ettepaneku muuta kaugkütte seadust selliselt, et toasooja hinna Tallinnas kinnitaks volikogu linnavalitsuse ettepanekul. Samuti leiti, et arvestades töötuse kasvust tulenevat toimetulekuraskustesse sattuvate isikute arvu järsku suurenemist, tuleks vabastada toasoojus 2009.-2010. aasta kütteperioodil 18% käibemaksust.

Just praegu oleks ka õige aeg asuda muutma kortermaju energiasäästlikuks. Meie riik võiks selleks otstarbeks küsida Euroopa Liidult ligi miljardi euro suurust toetust – oleme ju tihti kuulnud sealtpoolt kurtmist, et endise Nõukogude Liidu riikide elamufond on poole energiakulukam kui ülejäänud Euroopas.

Ühistutele antav toetus, mis kataks näiteks 70% energiasäästu programmi töödest korteriühistu majas, millele ühistu lisaks omalt poolt või pangalaenu abil 30%, võiks olla esimene õlekõrs majanduse tõusuteele pööramisel.

Kokkuvõtlikult – kui valitsus oleks vähegi võimeline Euroopast vahendeid küsima, siis miljard eurot korteriühistutele lükkaks Eesti majanduse tõusuteele.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.