"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kui palju saasteaineid koguneb ühte kesklinna katuseaeda? (0)
25. mai 2009
MTÜ Linnalabor valis kesklinna katsekohaks sellepärast, et sealsed tulemused on kõige ilmekamad. Pildil linnalabori esindajad Sander Tint (keskel), Regina Viljasaar ja Tauri Tuvike.

Kesklinnas kasvatatud petersell on lopsakam, kuid kolm korda pliirikkam kui maakohas sirgunud petersell, selgus MTÜ Linnalabori eksperimendist.

Linnalabor külvas kunstiakadeemia ja endise Polümeeri tehase katusel eksperimendi korras mulda mitmeid köögivilju, uurimaks, kui söögikõlbulikud ning elujõulised on linnas kasvanud taimed. MTÜ juhatuse liikme Sander Tindi kinnitusel oli nende eesmärk siiski natuke laiem. «Aiandus on midagi enamat kui lihtsalt toidu kasvatamine,» selgitas Tint. «Elanike ühiselt rajatud aiad aitavad kogukonnal paremini läbi saada ja suhelda, stressi maandada. Kesklinnas tasuks juba lihtsalt roheluse pärast ühiselt taimi kasvatada – võiks olla ühiselt haritavad maalapid nagu on Inglismaal ja Saksamaal.»

Uuringuks seadsid labori liikmed sama sorti porgandite ja petersellidega kasvukastid üles ka Märjamaale. Võrdlusest selgus, et Tallinna taimed olid lopsakamad.

«Selle põhjuseks võib olla asjaolu, et suures linnas on keskmine ööpäevane õhutemperatuur alati mõned kraadid kõrgem kui maakohas,» ütles uuringut läbi viinud bioloogiamagistrant Marju Robal. «Aga ka see, et mootoritest väljunud lämmastikoksiidid muunduvad nitraatideks ja talletuvad pinnases. Taimedele on nitraadid kui väetis.»

Niklit maal rohkem

Uuringust selgus, et Tallinnas kasvanud taimedes oli raskmetallide sisaldus natuke suurem või samaväärne kui Märjamaa taimedes. Samas oli pliisisaldus linnas sirgunud petersellis 52,5 korda kõrgem kui Märjamaa petersellis, ületades 3,3 korda piirnormi 0,3 mg/kg.

Keskkonnainspektsiooni keskkonnatervise nõuniku Heino Lutsoja sõnul vajab selgitamist, miks peterselli nii palju pliid kogunes. «On kaheldav, et kui pliisisaldus pinnases tõuseb katseaja jooksul neli korda, siis peterselli kudedes tõuseb see üle viiekümne korra,» rääkis
Lutsoja. «Niisugust toiduainet muidugi müüa ega süüa ei tohi. Et edaspidi saaks nn katuseaednikele soovitusi anda, oleks otstarbekas selgitada, kas ei sattunud pliid ehk kastmisvette. Saastunud veega kastmisel vesi suures osas aurustub, mittelenduvad saasteained aga kogunevad taime.»

Robali sõnul võib plii pärineda linnatolmust. «Erinevalt porgandist peterselli enne raskemetallide analüüsi ei pestud,» selgitas ta. «Seega võib kõrge pliisisaldus petersellis olla tingitud taimele sadestunud linnatolmust, mis tihti sisaldab raskemetalle. Katsekoha lähedal Tallinnas oli autoremondi töökoda, ehk oleks mõnes muus paigas saanud teistsugused tulemused.»

Ülejäänud raskemetallide näitajad toiduaines jäid kõvasti alla piirnormide. Niklisisaldus oli aga arusaamatutel põhjustel suurem Märjamaa taimedes.

Muldades määratud raskemetallide sisaldused järgivad samasugust trendi nagu nende sisaldus taimedeski. Tallinna mullas oli 3,9 korda rohkem pliid, 1,6 korda rohkem kaadmiumi ja 3,6 korda rohkem kroomi kui Märjamaa mullas. Siiski ei ületanud ühegi raskemetalli sisaldus pinnasele kehtestatud sihtarve, jäädes lubatust kümneid kordi väiksemaks.

Väikelapsed ohus

Et muld on hea imamisvõimega, tekib autoliikluse tõttu ohtlikest ainetest teeäärtesse muu hulgas raskemetalle, peamiselt pliid, kaadmiumi ja tsinki, millel on omadus koguneda elusorganismidesse.

Lutsoja sõnul on plii tugevatoimeline neurotoksiin. «Plii on eriti ohtlik väikelaste vaimsele tervisele. Kui seda on üle 10 mikrogrammi detsiliitris vereseerumi, pidurdub nende intellektuaalne areng.» selgitas ta. «Ohtlikud on ka kaadmium ja kuuevalentne kroom. Rahvusvaheline vähiuuringute agentuur on tunnistatud need inimesele kantserogeenseteks. Valitseva seisukohta järgi puudub neil lävidoos, millest väiksemad hulgad on inimesele kahjutud, see tähendab, et kahjutut doosi teoreetiliselt pole.»

Õnneks satub pliid keskkonda aina vähem, sest pliisisaldusega bensiin on Eestis 2000. aastast keelatud. Kaadmiumi allikas on enamasti diislikütus, ja see raskemetall on pliist kümme korda toksilisem. Tsink, mida sisaldub suures koguses autokummides, lendub keskkonda peamiselt koos kummide kulumisel tekkiva tolmuga.

Maanteeameti varasema uuringu järgi sisaldavad teeperved enamasti rohkem pliid kui seda leidub teest eemal. Kaadmiumiga on vastupidi – väiksemad keskmised sisaldused on teepeenralt võetud proovides, suuremad 3-15 meetri kaugusel tee servast.

Aiapiirkondi tuleks uurida

Lutsoja kinnitusel on sellise uuringu tegemine üsna mõistlik.

«Ühe südalinna kõige saastatuma piirkonna andmete järgi kogu linna kohta järelduste tegemine oleks siiski ennatlik,» mainis ta. «On ju Tallinna olukord piirkonniti väga erinev. Südalinnas hakkab vaevalt keegi midagi katusel kasvatama, lihtsam on turul käia. Tegelikult oleks mõttekam teha uuringut aiapiirkondades Pirital ja Nõmmel. Seni pole keegi seda ette võtnud, nii et tööd võiks jätkata.»

Kuidas kaitsta saaste eest?

Mulda lubjata, porgandit pesta

«Üldiselt on ohutu kasutada söögitaimede kasvatamiseks pinnast, milles pliisisaldus ei ületa 300 ppm,» räägib keskkonnainspektsiooni nõunik Heino Lutsoja. «Aiandushuviline saab selleks ka ise üht-teist ära teha. Mürgistuse ohu vähendamiseks tuleks jälgida, et köögiviljamulla pH ei langeks alla 6,5. Vajadusel tuleks mulda lubjata, sest kõrgematel mulla pH väärtustel on plii taimedele omastamatu.

Plii on taimedele vähem kättesaadav ka mullas, kus leidub rohkem fosforit. Kompostitud lehtede, neutraalse turba ja kaua seisnud sõnniku lisamine mullale aitab samuti plii omastatavust vähendada. Orgaanilised ühendid seovad ise end pliiga ja nii on see taimedele vähem kättesaadav.

Katuseaiandus pole Tallinna kesklinnas kõrge plii- ja kroomiohu tõttu soovitav. Selle võimalikkust saab uuesti kaaluda pärast seda, kui on selgunud, kuidas toit neis tingimustes vähitekitajatega saastub ja mis sellist asja täielikult ära hoiab.»

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.