“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Merike Martinson: arstid peaks raskelt haiget last kodus külastama! (0)
25. mai 2009
Abilinnapea Merike Martinson, kes on ka ise arst, soovitab perearstidel alati teha koduvisiite, kui laps on tõsiselt haige, mitte piirduda telefoni teel konsulteerimisega.

Eelmises Pealinnas avaldatud artikkel perearstide tegemisest puudutas neist paljusid, sest viitas pediaatrite ja lastearstide koostöö edendamise vajalikkusele. Kuid et igal medalil on kaks külge, vaatame probleemile seekord otsa abilinnapea Merike Martinisoni abiga.

Kuidas teie kui lastearst hindate perearstide tööd?

Ma ei ole ainult arst, vaid ka abilinnapea, seepärast näen olukorda laiemalt.

Arvan, et nii perearstid kui ka lastearstid tahavad üht ja sama – et lapsed oleksid terved ja saaksid kvaliteetset arstiabi. Seepärast on hädavajalik, et nad teeksid koostööd ja igaüks vastutaks selle osa eest, mis kuulub tema pädevusse. Pediaatria kui eriala kuulub erialaarstidele, profülaktika ja esmaabi on perearsti rida, ja koostöö nende vahel on äärmiselt oluline. Näiteks 2002. aastal ühendas Tallinna lastehaigla kõiki eriarste mitmesugustest haiglatest, see parandas meditsiiniabi kvaliteeti, kuna arstidele olid loodud tingimused koostööks. Samasugune koostöö peab olema ka perearstide ja lastearstide vahel.

Seega pole õige järeldus, et perearstisüsteemile üleminek oli viga?

Minu meelest oli varasem pediaatriline süsteem parem, sest arst oli keskendunud just nimelt tööle lapsega, ta jälgis vastsündinut, väikelast ja koolilast. 2002. aastal hävitati see süsteem ühekorraga Tallinnas. Olukorda pehmendas mõnevõrra see, et paljud lastearstid õppisid ümber perearstideks, kuid nende patsientide arv kasvas järsult, koormus suurenes. Nad ei ole süüdi, et neil ei ole enam võimalik pöörata lastele sama palju tähelepanu kui varem. Aga öelda, et kõik, mida uus süsteem kaasa tõi, on halb, ei ole samuti õige. Vanematel arstidel-terapeutidel oli raskem ümber õppida, paljud neist hakkasid tegema koostööd pediaatritest abiarstidega ja nüüd on meil õpingud lõpetanud juba uus perearstide põlvkond, kes on saanud pediaatrilise ettevalmistuse. Mulle teeb heameelt, et noored perearstid suhtuvad väikestesse patsientidesse väga tõsiselt.

Sellele vaatamata kaebavad haiglad, et nende koormus kasvab iga päevaga.

Ma tunnistan, et erakorralise meditsiini osakonnad on üle koormatud. See sõltub ka vanematest. Paljud neist ei oota ära esmaspäeva, et siis perearsti juurde minna, kui laps puhkepäeval haigestus, vaid pöörduvad kohe haiglasse. Sealt abi saanud, käituvad nad järgmine kord samamoodi. Sageli selgub, et haiglasse pöördumise põhjuseks on vanemate suutmatus lapse seisundit hinnata. Sageli ei ole kodus elementaarseid ravimeid esmaabi tarvis, ei palavikualandajaid ega valuvaigisteid.

Aga kui vanemad isegi suudavad lapsel palaviku alla võtta, tahaksid nad ju ikka arstiga konsulteerida?

Ma leian, et arst peab tingimata külastama kodus imikut, kes on raskelt haige. Seda meelt on ka pediaatrid. Pole ju haiguse ägeda kulgemise puhul kunagi teada, mis hetkel lapse seisund võib halveneda. Seetõttu soovitan perearstidel alati teha koduvisiite, kui laps on tõsiselt haige, mitte piirduda telefoni teel konsulteerimisega. Mis puutub profülaktilisse töösse, siis see võiks olla jagatud arsti ja õe vahel. Kogenud meditsiiniõde võib emale lapse hooldamiseks niisama hästi nõu anda kui arst.

Sõnades on kõik ilus, aga praktikas pole olukord kaugeltki ideaalne.

Jah, olukord pole kaugeltki ideaalne, kuid nii Tallinna linn, siinsed lastearstid kui ka Tallinna perearstide ühendus – me kõik – töötame selle nimel, et leida probleemile lahendust. Nende aastate jooksul, kui ma olen olnud abilinnapea, on koostöö soodustamiseks ära tehtud suur töö, paljudes küsimustes on jõutud kompromissini. Probleemi arutamiseks on korraldatud ümarlaudu, konverentse, kus perearstid ja lastearstid on saanud üksteisele tutvustada, kuidas näevad nemad koostööd ja probleemi lahendamise võimalusi. 12. mail toimunud perearstide ja lastearstide ühine konverents ongi märk sellest, et mõlemad pooled on valmis koostööks. Seda kinnitas ka konverentsi nimetus «Laste tervis on meie ühine mure ja rõõm».

P.S: Stolitsa toimetus vabandab nende arstide ees, kes tundsid end küll puudutatuna, kuid keda meie kriitika tegelikult ei puudutanud.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.