“Elus ja maadluses ei tule midagi lihtsalt, tööd peab tegema.”

Epp Mäe, maadleja
Eesti eduloo pehkinud sisu (0)
01. juuni 2009

Eesti on Euroopa edetabelite must lammas paljudes küsimustes, mis näitab eelkõige meie riigi senist suutmatust mõelda eelkõige inimestele.

Milles on Eesti Euroopas viimaste seas?

• Eesti eduaastatel ei paistnudki võib-olla kohe silma, et meil kulutatakse sotsiaalsele kaitsele keskmiselt kaks korda vähem kui enamuses Euroopa riikides – vaid 12,4% sisemajanduse kogutoodangust. Euroopas kulutatakse sotsiaalsele kaitsele keskmiselt ligikaudu kolmandik SKT-st.

• Kuigi kohalikud tööandjad räägivad, kui kulukas on töötaja, on meie tööjõukulud neli korda madalamad kui Põhjamaades. Kulutuste poolest tööturumeetmetele oleme Euroopa Liidu liikmesriikide seas viimasel kohal (2006. aastal 0,148% sisemajanduse kogutoodangust, samal ajal kui näiteks Saksamaal oli see 2,972%).

• Eesti tervishoiukulutuste tase on üks madalamaid Euroopa Liidus, moodustades 5,5% sisemajanduse kogutoodangust.

• Eesti keskmine palk ei küüni veerandinigi Euroopa Liidu keskmisest. Lõhe alampalga ja kõrgemate palkade vahel mitte ei vähene, vaid kasvab. Alam- ja keskmise kuupalga suhte poolest on Eesti Euroopas viimaste hulgas.

• 2001. aasta augustis, kui Eesti alles kandideeris Euroopa Liidu liikmeks, leppisid ametiühingute keskliidud ja tööandjate keskliit kokku jõuda 2008. a alguseks sinnamaani, et alampalk moodustaks üleriigilisest keskmisest brutopalgast vähemalt 41%. Tegelikult on saavutamata isegi 2004. aasta alguseks seatud eesmärk. Alam- ja keskmise palga suhe jõudis 2004. aasta kokkuvõttes 34%-ni, kuid langes siis taas alla 32% ning täpsustamata andmetel tõusis mullu 33,9%-ni.

• Naiste palk on meil üle 20% madalam kui meestel. Alla 30-aastaste arvastuses on naiste-meeste palgalõhe ehk ebavõrdsus Eestis koguni Euroopa suurim.

• Eestis on ka Euroopa Liidu peaaegu kõige kehvema elukvaliteediga pensionärid, selgus Rootsi pensionifondi AMF uuringust.

• Eesti paistab euroliidus silma kõrge vastsündinute suremusega, nagu ka ühe suurema naiste raseduseaegse ja -järgse suremusenumbriga. Eestis on tuhande vastsündinu kohta üle nelja surma, suuremas osas Euroopa riikidest on vastsündinute suremus alla 3,5 tuhande kohta.

• Üleüldine suremus laste (kuni 14-aastased) lõikes oli aastatel 2001-2005 19,1 last 100 000 kohta. See näitaja on viis korda kõrgem kui Soomes.

• Surmajuhtumite arvult õnnetuste tagajärjel on Eesti noormehed Euroopas teisel kohal – 73 surma 100 000 kohta. Eesti juhib ka Euroopa noorte naiste õnnetussurmade edetabelit (31 surma 100 000 kohta).

• Eesti on Venemaa järel maailmas teisel kohal tulesurmade esinemissageduselt: 2003. a hukkus Eestis tules 141 inimest, nendest 100 olid joobes või asotsiaalid.

• HIV-leviku kiiruselt on Eesti jätkuvalt halvimate näitajatega riik Euroopa Liidus. Aids võib lähiaastatel suure tõenäosusega muutuda üheks Eesti suuremaks sotsiaal-majanduslikuks probleemiks ja peamiseks tööjõukao põhjuseks. Eestis on kokku üle 5000 HI-viiruse kandja ja 100 aidsihaiget. Samuti on vaatamata langustrendile Eestis võrreldes teiste EL-i liikmesriikidega ikka veel oluliselt sagedasem haigestumine tuberkuloosi, süüfilisse ning B- ja C-hepatiiti.

• Eurostati andmetel oli Eesti lõpuleviidud tapmiste ja mõrvade arvult 2006. aastal Euroopa Liidu riikide seas esimese kolme hulgas (koos tasemelt meile lähedaste Läti ja Leeduga). Eestis registreeriti siis 6,8 juhtumit 100 000 elaniku kohta, samas kui enamikus Euroopa riikides jäi see näitaja alla 2.

• Eestlase eluiga on võrreldes eurooplasega endiselt lühem. Vigastused põhjustavad rahva tervisele tõsiseid probleeme, olles haigestumise põhjustena teisel ja surmapõhjustena kolmandal kohal. Vigastuste tagajärjel hukkub Eestis 2100-2400 inimest aastas, s.o 6-7 inimest iga päev, nendest ligikaudu 60% (4 inimest iga päev) alkoholiga seonduvalt. Konjunktuuriinstituudi andmetel on alkoholi tootmine ja tarbimine Eestis kasvanud. Kohtuarstlikul lahangul on viimastel aastatel alkohoolset maksatsirroosi surma põhjusena diagnoositud juba 25-35-aastastel meestel.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.