"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Igor Gräzin: varandusmaks on mõeldav, astmeline tulumaks mitte (0)
01. juuni 2009
Igor Gräzin leiab, et ega jõukad pole Eestis varandusmaksu vastu.

Euroopa Liidu suhtes kriitiliselt meelestatud Igor Gräzin leiab, et Eestil pole Euroopast eriti midagi üle võtta, pigem vastupidi.

Miks teie kui kunagine Euroopa Liidu vastane üldse tahate saada eurosaadikuks?

Ma pole kunagi olnud eurovastane, vaid püüdnud kaaluda kainelt Euroopa Liidu võimalusi. Praegu, kui Euroopa Liidus on ilmnenud tugevad lagunemistendentsid, olen osutunud Euroopa Liidu kaitsjaks.

Meile on Euroopa Liidus olulised kaks asja. Esiteks energia ja sellega seotud julgeolek, mõtlen siin Rosnefti ja Gaspromi saagat. Praegu meil energiaprobleeme pole, aga need võivad tulla, kui Euroopa Liidu käitumises pole ses osas üksmeelt.

Teine oluline küsimus on väärtpaberite turg, mis oli täiesti reguleerimata – selle tulemusena jõudis ka kriis siia. Seda probleemi saab lahendada vaid Euroopa üheskoos. Selle probleemiga on seotud ju näiteks ka tööpuudus, laenud, palgad.

Endiselt olen skeptiline Euroopa Liidu romantiliste poliitikate suhtes, nagu näiteks naabruspoliitikad, kultuurivahetused…. see kõik on väga tore, kui see väga kallis pole. Aga need kaks on asja selgroog – kui selgroog on murtud, siis on läbi.

Milliseid euroopalikke poliitikaid on Eestil Euroopa Liidust üle võtta?

Euroopast pole meil struktuurselt midagi üle võtta. Praegu peab pigem Euroopa meilt õppima. Näiteks praegu ei suuda 27 riigist 20 pidada tasakaalustatud majandust, ja vaid seitse riiki on suutnud hoida eelarvedefitsiidi 3% piires. Selle tulemusena väheneb euroga seotud piirkonna usaldusväärsus. Meil tuleks arvestada nende kogemustega sotsiaalpoliitika vallas, aga siiski arvestades meie olusid. Kui me hakkame end siin võrdlema teiste riikidega, siis Norral on nafta, Soomel oli spetsiifiline Vene poliitika.

Solidaarsus on Euroopa Liidu üks väärtusi, meil ei õnnestunud aga Reformierakonna programmist solidaarsuse kohta sõnagi leida.

Solidaarsus Eesti kontekstis, see on jällegi, kui palju me suudame aidata abivajaja seisusesse jäänuid. Täiesti selgelt pole mõeldav astmeline tulumaks. Küll aga ei välista me varandusmaksu – näiteks kinnisvarale, teatud kaupadele, juveelidele, kaatritele. Neid on olnud igasuguseid, ega jõukas Eesti pole selle vastu. Eesti jõukad ja Eesti ettevõtjad pole üks ja seesama. Rõhuv osa Eesti ettevõtjaid on praegu raskes olukorras. Kui neid hakata veel rohkem maksustama, siis ei jää need ettevõtted püsima. Samas on jõukaid inimesi, kes ei ole ettevõtjad.

Reformierakonna programmis on kirjas, et tulumaksureform (tulumaksu alandamine) on edukalt toimiv sotsiaalpoliitiline lahendus. Praegune olukord ei paista seda nägemust ju toetavat.

Ettevõtete tulumaksu kaotamine tõi sisse investeeringuid. Mõtelge autotöökoja peale kusagil Mustvees, kus on viis-kuus töötajat ja üks neist on töökoja omanik, kes teeb enam-vähem sama tööd. Kui ta maksab kõik maksud ära ja talle endale jääb sellest alles 6000-7000 krooni ning tal tahetakse makse tõsta, siis küsib ta lõpuks, et miks kurat mulle kõike seda vaja on. Kui mõni ettevõtja läheb pankrotti, siis parastatakse teda. Minu jaoks oli šokk, kui üks leht avaldas loo ettevõtjast, kes pankrotistus. Ja oleks keegi öelnud mõned tänusõnad, et inimestel oli 15 aastat töökoht olnud. Kui me seda suhtumist ei muuda, siis… jääbki nii.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.