"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Kelmiküla, Sikupilli, Kassisaba – millises ajaloolises asumis elad sina? (0)
01. juuni 2009
Esimesena said asumisildid Pirita ja Mähe ning Pirita ja Merivälja piirid. Töö jätkus eelmisel nädalal Nõmmel, mida ilmestavad nüüd Rahumäe ja Liiva asumite piiri sildid. Tähise saavad ka Rahumäe-Nõmme, Nõmme-Hiiu, Hiiu–Kivimäe ja Kivimäe–Pääsküla pi

Ajalooliselt on Tallinnas 84 asumit, mille sünnilugu ulatub kohati keskaega – kodukanditunde suurendamiseks saavad asumid nüüd sildid.

Linn alustas möödunud nädalal spetsialistide näpunäidete järgi ajalooliste asumite piiride märgistamisega. Esimesed sildid said Pirita ja Mähe ning Pirita ja Merivälja asumite piirid.

«Tallinnas on ajalooliselt olnud kokku 84 asumit, ent ajaloolised asumite piirid pole tähistatud ega ka muul moel eristatavad,» lausus abilinnapea Taavi Aas. «Ajalooliste asumite kui kultuuripärandi säilitamine on oluline, sest asumid kajastavad linna ajaloolist arengut.»

Tuntud Tallinna ajaloolase Robert Nermani sõnul pole seni keegi ametlikult ajalooliste linnaosade piire ära määranud. «Kunagi on lihtsalt kokku lepitud, et see asunduse piir kulgeb mööda mõnd teed või raudteetammi,» selgitas Nerman. «Vääriks tõesti uurimist, kust need piirid täpselt kulgenud on.»

Põllule elama juba keskajal

Nermani väitel oleks korrektne kasutada hoopis sõna «asundus». «Asum tähistab tegelikult kunstlikult moodustatud piirkonda, ajalooliselt õige oleks kasutada hoopis asunduse mõistet,» lisas ta.

Nermani sõnul tekkisid asundused üksteisest sõltumatult omaette saarekestena väljaspool praegust vanalinna. «Iga saareke oli tuumik, kus kujunes välja oma infrastruktuur – kauplused, kirikud, koolid, ühingud,» rääkis Nerman. «Asundused olid piisavalt väikesed, et mitte anda välja linnaosa mõõtu. Hiljem kasvasid need linnaga ja omavahel kokku eeslinnadeks ja linnaosadeks.»

Juba keskajal ümbritsesid linna selle elanike karjamaad ja põllud. Hiljem rajasid linlased asulaserva köögiviljamaid, samuti viljapuu- ja lõpuks iluaedu. Paralleelselt kerkisid põlluserva ja aiaveerde hooned ning asundus oligi tekkinud. Näiteks Lillekülas on praegu üsna raske märgata endisi põllupiire.

Nerman rääkis, et juba välja kujunenud asunduse elanikud käisid tavaliselt sealsamas tööl. «Tasapisi tekkis elulaad, mis nägi ette, et ilma erilise vajaduseta oma asundusest kaugemale ei mindud,» rääkis ajaloolane. «Selline eraldatus soodustas kohaliku keelepruugi kujunemist. Veel 20. sajandi alguses võis keelepruugi järgi ära tunda, millisest piirkonnast inimene pärineb.»

Naabrid panid nime

Teine asunduse tekitaja oligi arenev tööstus, mis tööd pakkus. «Vanalinnas polnud kohta, kuhu suuremat ettevõtet rajada, ja olemasolev maa oli kallis,» selgitas Nerman. «Väljaspool linna tekkinud vabrikute lähedale said töölised ka elukoha ja nii asundus tekkima hakkaski. Sedasi sai alguse näiteks Kopli liinide piirkond.»

Asunduse nimed panid reeglina teised oma naabrite määratlemiseks, aja jooksul võeti võõraste pakutud kohanimi omaks.

Nermani sõnul on tavaline, et mõnel asundusel on mitu nime. «Kui kristalselt ausat inimest riivab, et ta elab Kelmikülas, siis võib ta teha uurimustööd ja pakkuda välja mõne auväärse ja veelgi vanema nime,» ütles Nerman ja lisas, et tegelikult teavad inimesed asuminimesid vähe.

Vanimad Tallinna asundused on Kalamaja, Kopli ja Tõnismägi, uusimate määratlemine on Nermani jutu järgi aga raske. «Ei saa öelda, et näiteks Mustamäe, Muuga või Mähe oleks tühjale kohale tekkinud, alati oli asumi tekkimise paigas varem juba mõni küla,» nentis ta.

Kodukanditunne suuremaks

Abilinnapea Aasa kinnitusel aitab asumite ametlik määratlemine tuua linna inimestele lähemale. «Tahame viia suhtlemise linnaosapõhiselt rohkem asumipõhisele,» ütles Aas. «Kui elanikud teadvustavad asumit, kus nad elavad, aitab see neis tekitada kodukandi- ja ühtekuuluvustunnet. Osas asumites, nagu näiteks Uues Maailmas või mõnes Nõmme piirkonnas, on juba tekkinud aktiivsed initsiatiivgrupid.»

Linnapea Edgar Savisaar nimetas Tallinna ajalooliste asumite märgistamist tänuväärseks ettevõtmiseks. «Paljud rahvasuus kujunenud kohanimed nagu Sikupilli, Torupilli, Kassisaba, Kitseküla, Luite jpt väärivad senisest rohkemat tähelepanu ja kui me ise oma linna arengulugu ei väärtusta, kaovad endisi aegu meenutavad asumite nimetused unustusse,» lausus Savisaar.

Ajalooliste asumite tähistamiseks tellib ja paigaldab linn 94 kahepoolset ja 274 ühepoolset tähist. Kõik 368 tähist on püsti jaanipäevaks. Asumite piiridele tähiste paigaldamist korraldab linna transpordiamet.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.