"Tallinn on vinge koht, sest siin katsetatakse paljusid asju."

Jenni Partanen, Tallinna tehnikaülikooli tulevikulinna professor
Siiri Oviir: Euroopas on tähtis eelkõige inimene! (0)
01. juuni 2009

«Rahvas peaks Euroopasse saatma ennekõike neid, kes oskavad tõepoolest meie inimeste heaolu eest seista,» ütleb Siiri Oviir kõigile 7. juunil valima minejatele.

Milline on euroopalik poliitika?

Euroopas on kõigi poliitikate keskmes inimene, mitte kasum majandusest, sest see on vaid vahend, kuidas inimese elu paremaks muuta. Euroopalikkus tähendab, et iga ühiskonnaliige on väärtuslik, sest ta on ühiskonna osa. Riigi ülesanne on hoolitseda nõrgemate ja abivajajate eest. Euroopalikus poliitikas pole tavaks öelda, et igaüks vaadaku ise, kuidas hakkama saab.

Ja vastupidi – mis on Eestis ebaeuroopalik poliitika?

Meil räägitakse, et turumajandus reguleerib kõike ise, ja jäetakse vajalikud otsused tegemata. Kui turg ise kõiki asju reguleerib, siis võiks ju valitsuse ja parlamendi kinni panna! Eestis lihtsalt ei hoolita inimesest.

Näiteks Euroopa Parlamendis hakati majanduse taaselavdamise kavaga tegelema juba mullu oktoobris, selleks kaasati mitmed Nobeli preemia laureaadid ja Euroopa parimad ajud. Oleks meie valitsus grammigi sellest kavast ka rakendanud!

Euroopas on vastu võetud tööturu aktiviseerimise kava aastani 2010, ka selle teema osas ei näe ma Eesti valitsust aktiivselt tegutsemas. Vähemalt Tallinn ajab tuhandeid sotsiaalseid töökohti luues arukat poliitikat, ennetades inimeste langemist vaesuselõksu. Inimene peab saama ennast elatada ning tundma ennast vajalikuna. Hoopis raskem ja kulukam on pikaajalist töötust ning sotsiaalset tõrjutust tundnud inimesi hiljem tööturule tagasi viima hakata.

Eesti peaks võtma julguse kokku ja tegema ära euroopaliku maksureformi. Astmelise tulumaksu süsteem on nii euroopalik kui ka õiglane. Majanduslikult edukate hulka kuulumine tähendab Euroopas ka mõistetavalt suuremat kohustust ühiskonda panustada.

Mida arvata välisminister Urmas Paeti ja Reformierakonna lubadusest viia vanemahüvitis justkui Euroopa eelarvesse?

Rahva eksitamine on selle kohta vähe öeldud. Ma ei kujuta ette, et Paet välisministrina saaks olla sedavõrd ebakompetentne, et ei suuda üldse EL-i ja riigi tasandi asjadel vahet teha. Nii mõeldes võiks Euroopa Liidule igasuguseid kohustusi delegeerida, näiteks võiks siis Tallinn tulla mõttele oma 5000-kroonine sünnitoetus Euroopa Liidu eelarve kanda jätta… Pole võimalik, et sellise taseme poliitik ei tea, mis meetmed millisest allikast saavad tulla. Käia rahvale välja selline pirukas on erakordselt küüniline.

Millega olete Euroopas jõudnud tegelda, näiteks kitsamalt tervishoiu valdkonnas?

Tervishoiu vallas on Euroopa eesmärk olla terveima rahvaga piirkond maailmas. Inimese elu ja tervis on ühed tähtsamad küsimused, mille eest peab kogu Euroopa ühiselt seisma ja mille nimel koostööd tegema. Näiteks kolm nädalat tagasi läbis Euroopa Parlamendis esimese lugemise patsiendi õiguste kaitse direktiiv piiriüleses tervishoius. Oma fraktsioonis olin kaasraportöör, vastutasin parandusettepanekute eest.

Selle direktiivi jõustumine oleks Eesti inimesele kasulik. Juhul kui inimesel on haigus, mis vajab arsti hinnangul kiiret sekkumist, aga Eestis ei ole võimalik haiglakohta ja -ravi saada, võib inimene minna mõnda teise EL-i riiki ennast ravima. Ja sel juhul on koduriigi kohus hüvitada täielikult ravikulud. Meie tervishoiu probleem on, et see ei taga tegelikult õigust arstiabile. Meie inimesed maksavad omast taskust tervishoius liiga palju – patsiendi omaosalus tervishoiuteenuste saamisel on kõrgeim Euroopas (ligi 30%). Samas oleme oma elatustasemelt viimaste hulgas.

Maailma terviseorganisatsioon on Eestit hurjutanud ka selle eest, et meil on osa inimesi üldse arstiabita, mis pole samuti euroopalik.

Tervisekindlustuseta inimesed tekkisid meil tegelikult eelmise suure tööpuuduse ajal. Riik ei tegelenud nendega õigel ajal ning neist said pikaajalised töötud. Sotsiaalkindlustuse mõttes lindpriid. Sellele probleemile juhtis tähelepanu ka õigukantsler Allar Jõks. Need omal ajal ravikindlustuseta jäänud inimesed on tänaseks kasvatanud Eesti töövõimetuspensionäride hulga võrreldes Euroopaga väga suureks. Peaksime hoiduma selle vea kordumisest.

Toon veel ühe näite. FIE-de abikaasad, kellel ei ole töökohta ning kes sisuliselt abikaasat abistavad, peaksid saama abikaasa kaudu sotsiaal- ja tervisekindlustuse, mida neil praegu ei ole.

Euroopa Liit pani riikidele kohustuse see küsimus lahendada. Meie valitsus ütleb aga, et nad ei saa seda teha, sest selleks on vaja muuta liialt palju seadusi (?!). Samas toetas valitsuse liige Euroopa Nõukogus selle kohustuse võtmist. See on valitsuse poolt kahepalgelisus. Kas meie siht ei peaks olema viie tervema rahvaga riigi hulka pürgimine, selle asemel et peibutada lootusega viie rikkama riigi hulka saamisest. Ainult terve rahvas loob jõukust.

Mida arvata Euroopa kontekstis valitsuse plaanist tõsta pigem veelgi käibemaksu?

Tegeleme täna ainult kulude kärpimisega, aga üldse mitte tulude suurendamise võimalustega. Ka sellega tuleb tegelda. Euroopa esimene nõue maksupoliitikale on selle õiglus, meie räägime lihtsusest. Üks tulude suurendamise viis oleks maksusüsteem üle vaadata, näiteks tõsta kõrgemapalgaliste tulumaksu. Samas kui meie tulumaks on madal, on kaudsed maksud kõrged. Veebruaris otsustas Euroopa Parlament kooskõlastatult rahvusriikide valitsustega alandada eri teenuste käibemaksu, näiteks elamute soojapidavuse parandamiseks tehtavatele töödele, majutus- ja toitlustusteenustele, raamatud, kultuuriüritused jmt. Oma heakskiidu sellele andis ka Eesti valitsus.

Suure hulga Eesti inimeste jaoks muutuksid hädavajalikud kaubad ja teenused taskukohasemaks. Käibe suurenedes annaksime oma inimestele tööd ja samas elavdaksime majandust.

Keskerakond ja Reformierakond on mõlemad Euroopas nn liberaalide seas, ent kumb erakond liberaalsusest valesti aru saab?

Reformierakond kiidab end liberaalide ühe ideoloogi Ludwig von Misese ideede kandjaks, ent vaadakem, millal ta oma ideid esitles – see oli aastal 1906. Euroopa ja kogu maailm on sellest ajast alates mõõtmatult edasi arenenud. Sellist liberaalsust, millest Reformierakond räägib, pole Euroopas enam ammu olemas. Reformierakond on taandarenenud õpikuparteiks. Euroopa liberaalid on olemuselt sotsiaalliberaalid ehk sisuliselt keskparteid oma riigis.
 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.