"“Maksuküüru kaotamine ja rikastele raha juurde andmine tähendab, et veel rohkem asju jääb riigis tegemata."

Heido Vitsur, majandusteadlane
Kultuuripealinn tutvustab tervet riiki (0)
15. juuni 2009
Kunstiprojekti raames püstitati ühe Linzi hoone katusele vaateratas, millelt saavad inimesed linnale pilku heita seninägematust vaatenurgast.

Austria linna Linzi kultuuripealinna juht Martin Heller leiab, et majanduskriis ei tohi olla kultuuripealinna projektide mitterahastamise ettekäändeks.

Linzil, selle aasta ühel kultuuripealinnal, möödus selle tiitli kandmisest hiljuti sada päeva. Kuidas need läinud on?

Kõik on seni hästi läinud. Aga eks me alustasime ettevalmistustega juba varakult ka, 2006. ja 2007. aastal. Inimesed on üritustega kaasa tulnud, see näitab, et plaanid on end igati õigustanud.

Milliseid Linzi projekte peate kõige põnevamaks?

Mulle meeldivad projektid, mis on ühtaegu erilised ja samas lihtsad ning igapäevased. Näiteks rakendasime üritustel üht käsitööühingut, kes kattis terve toa ja mööbli eri kudumitega. Teine näide on lihtsalt üks kesklinnas heas kohas asuv maja, kus keegi praegu tegelikult ei ela. Seal on kõik korterid sätitud ja jäetud nii, nagu oleks elanikud ainult korraks lahkunud. Huvilistel on siis võimalik heita pilk eri perede, näiteks arsti või töölise pere, igapäevaellu. Muidu inimesed ehk ei teaks, kuidas elatakse mujal kui nende tutvusringkonnas. Sellised projektid ei nõua eriti palju raha, küll aga on omapärased.

Kuidas olete suutnud pakkuda tegevust eri huvirühmadele?

Ma ei pea oluliseks rõhutada inimeste erinevust nahavärvi, vanuse, rahvuse või mõne muu tunnuse alusel. Loomulikult tuleb lastele pakkuda teistmoodi tegevusi, kuid soovime läheneda kõigile võrdselt. Korraldame üritusi, mis pakuks huvi kõigile.

Kuidas on ülemaailmne majanduskriis projektidele mõjunud?

Seni pole kriis olulist mõju avaldanud. Vaid üks ettevõte taganes majandusraskuste tõttu oma lubadustest. Kui rahvale on vaja pakkuda midagi ebatavalist ja vajalikku, ei tohi raske majandusolukord olla selle ärajätmise ettekäändeks.

Kas kultuuripealinna tiitel on oluline kogu riigile?

Kui on tegemist väikese riigiga, nagu Eesti või Austria, siis loomulikult pole kultuuripealinn ainult linna asi, vaid see aitab tutvustada tervet riiki. Seetõttu on loomulik, et riik toetab kultuuripealinna projekte võrdselt linnaga. Meil on rahastamine lihtne ja traditsiooniline – üks kolmandik tuleb linnalt, üks riigilt (keskvalitsuselt) ja üks Ülem-Austria liidumaalt. Lisaks sponsorlus, EL toetus ja fondid-toetused.

Mis on Tallinna tugevad või nõrgad kohad kultuuripealinnaks saamisel?

Ma ei ole eriti Tallinna programmiga tutvuda jõudnud. Meelde jäi ehk suurejooneline mereääre kordategemine koos linnahalli korrastamise ja kultuurikatla loomisega. Risk oleks see, kui Tallinn üritaks kopeerida teiste Euroopa kultuuripealinnade tegemisi. Iga linn peaks leidma oma erilise külje ja leidma huvitavad projektid. Samuti võib mõjuda halvasti puudulik rahastus või majanduskriis. Need võiks ehk mõjutada projektide ja tegevuste valikut, kuid mitte mingil juhul ei tohiks mõjutada lõpptulemuse kvaliteeti.

 

Kommentaarid (0)

NB! Kommentaarid on avaldatud lugejate poolt. Kommentaare ei toimetata. Nende sisu ei pruugi ühtida toimetuse seisukohtadega. Kui märkad sobimatut postitust, teavita sellest moderaatoreid vajutades linki “Sobimatu”!

Postitades kommentaari nõustud reeglitega.